Kahtlane veebilink ja vaikimise hind
RIA ja küberturbeekspertide hinnangul ei ole küberturvalisus „kõik või mitte midagi“. Turvalisus kasvab samm-sammult, teadlikkuse ja järjepideva tegutsemise kaudu.
Raamatupidaja, kas sa julged oma juhile öelda, et vajutasid kahtlast linki?
Küberkuritegevus ei ole enam kauge ja abstraktne oht. Viimastel aastatel on see muutunud igapäevaseks äririskiks, mis puudutab üha enam ka raamatupidamisettevõtteid – ja sageli just väiksemaid. Pilvepõhised töövahendid, ligipääs tundlikele kliendiandmetele ning igapäevane makseinfo liikumine loovad olukorra, kus üks vale klõps võib tuua kaasa väga reaalse kahju. Paraku on teadlikkus küberohtudest endiselt ebaühtlane ja tihti alahinnatud.
Inimfaktor on suurim risk
OÜ Finants ja Marketing juhatuse liige Kaire Tammer osales hiljuti õppeküberrünnakus (Loe lähemalt eelmisest artiklist “ERK Sügiskonverents 2025”), et mõista, kui haavatavad võivad olla ka kogenud ja vastutustundlikult juhitud ettevõtted. Tema sõnul algab küberturvalisus inimesest, mitte tehnoloogiast. Just see julgus – või selle puudumine – määrab sageli, kui kiiresti ja tõhusalt suudab ettevõte küberintsidendile reageerida.
Kuidas küberrünnak tegelikult toimub?
Tänapäeva ründajad ei murra enam süsteeme jõuga. Nad kasutavad inimlikku usaldust ja harjumusi. Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) statistika järgi on Eestis küberintsidentide arv kahekordistunud ning üle poole juhtumitest on seotud õngitsuskirjade, valeveebide ja identiteedivargustega.
- Näiteks võivad nad häkkida arveid saatvate klientide e-kirjavahetusse ja muuta arvetel pangakonto numbreid.
- Tulemusena maksab ettevõte raha valele kontole ning kahju on tehtud.
- Samuti on levinud nn juhi petukirjad, kus pettur esineb juhina ja palub kiiret makset „uuele kontole“.
Miks just raamatupidajad on sihtmärgid?
Ühe raamatupidaja kaudu võib ründaja pääseda ligi kümnete ettevõtete andmetele. See teeb raamatupidamisettevõtetest atraktiivse ja kõrge väärtusega sihtmärgi. Raamatupidamisettevõtted on küberkurjategijate jaoks eriti väärtuslikud, sest neil on:
- kogu töö, info ja dokumendivahetus pilves,
- ligipääs klientide finantsandmetele ja äriinfot sisaldavatele dokumentidele,
- palju erinevaid kliendisuhteid ja failivahetust, mis laiendab ründepinda.
Kuidas end kaitsta?
-
Räägi küberriskidest. Selgita lihtsalt libalinge, õngitsust ja avaliku WiFi ohte.
-
Loo avatud õhkkond. Kahtlasele lingile klõpsamisest peab julgema kohe teada anda.
-
Kasuta mitmeastmelist autentimist. Lihtne ja väga tõhus kaitse.
-
Uuenda regulaarselt. Aegunud tarkvara ja seadmed on lihtsad sihtmärgid.
-
Lepi IT-partneriga vastutus kokku. Rollid ja ootused peavad olema kirjalikud.
-
Harjuta küberintsidente. Tee õppusi vähemalt kord aastas.
Kõik algab juhtidest
“Heaks alguseks on see, kui juht ise läbib koolituse ja jagab saadud teadmisi oma töötajatega. Küberturvalisus ei ole IT-osakonna probleem – see on osa igast äriprotsessist. Kõige suurem risk pole tehnoloogias, vaid inimeste teadlikkuses ja julguses rääkida vigadest. Küberturvalisuse juures on määrava tähtsusega on ka juhtkonna hoiak. Sama rõhutab ka RIA ennetusjuht Kaisa Vooremäe, kelle sõnul peaks iga ettevõte määrama vastutaja, kaardistama oma IT-varad ja hindama regulaarselt riske.”
Kaire Tammer
Kokkuvõtteks
Küberrünnakut ei ole võimalik täielikult välistada, kuid selle mõju saab oluliselt vähendada. Selle eelduseks on teadlikud töötajad, avatud suhtlus ja praktiline harjutamine. Raamatupidamisettevõtete roll on kahekordne – nad kaitsevad nii enda kui ka oma klientide andmeid. Ja kõik algab ühest lihtsast, kuid kriitilisest küsimusest:
Kas sinu ettevõttes julgetakse öelda, et vajutati kahtlast linki?
Blogipostitus inspireeritud siit:
