Meie hoiame Sinu ettevõtte finantsid korras ja turundustegevuse ajakohasena
|
Oleme oma meeskonnaga veel üsna väikesed, et maailma muuta, aga kasvanud piisavalt suureks, et proovida väikestele muutustele kaasa aidata. Kui järgnev temaatika Sind veidigi kõnetab, aita ka omalt poolt kaasa nägemispuudega inimeste tegevuskeskuse renoveerimisprojektile. Meie tiim toetab neid vabatahtlikena, et sõnum laiema üldsuseni viia. Üksi jõuab vähe, aga koos suudab palju!  Põhja-Eesti Pimedate Ühing on Eestis üks suuremaid ning aktiivseimaid nägemispuudega inimesi koondav organisatsioon, mis seisab hea ja arendab nägemispuudega inimeste rehabilitatsiooni ja tööhõivet, toetades seeläbi: • nende igapäevatoimetulekut, • töövõimalusi, • naasmist avatud tööturule, • hariduse omandamist, • vaba aja veetmist • täisväärtusliku liikmena lõimumist ühiskond. Põhja-Eesti Pimedate Ühingusse (PPÜ) kuulub ligi 450 nägemispuudega inimest. Oma tegevusega puudutavad nad kaudselt tuhandeid inimesi, sest pakkudes töö ja rehabilitatsioonivõimalusi, ei jää nägemispuudega inimene koduseinte vahele nukrutsema. Põhja-Eesti Pimedate Ühing ei saa riigilt stabiilset toetust. Nad on hoidnud ennast toimivana erinevate vahenditega, sh annetused, toetusfondid, äripindade rent PPÜ-le kuuluvas majas. Tänaseks on jõutud olukorda, et maja, milles tegutsetakse, muutub üha ohtlikumaks. PPÜ seisab silmitsi võimalusega, et maja mitte nõuetelevastava seisukorra tõttu võidakse hoones tegevus peatada. Miks ma soovin Põhja-Eesti Pimedate Ühingut toetada ja kutsun ka teisi organisatsioone seda tegema: 1) Eestis on puuetega inimestel endiselt keeruline tööd leida. Seetõttu peaksime ühiskonnana eriti hindama organisatsioone, mis puuetega inimeste töö leidmisele reaalselt kaasa aitavad ja ise töövõimalusi pakuvad. 2) Riigist erinevaid teenuseid taotledes põrkuvad puuetega inimesed sageli suure hulga bürokraatia taha. Organisatsioonid nagu PPÜ aitavad teenused teha lihtsamini kättesaadavamaks. 3) PPÜ- l on toimiv äriplaan, nad soovivad olla ise majandavad, mitte sõltuda tulevikus kaootilistest toetusmeetmetest. Juba täna teenitakse tulu hoone äripindadelt ning käsitöö müügist ja on olemas puudega inimestele töötamise võimalused. Hoone renoveerimine loob tulevikus iseseisvaks toimetulekuks väga head võimalused. 4) Pimedate majas (Tondi 8A ) suures osas vabatahtlikena tegutsevad inimesed suudavad innustada neid, kes muidu jääksid koju istuma – koormaks nii iseendale, lähedastele kui ka riigi(eelarve)le. 5) Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatus soovib tulevikus koondada PPÜ majja erinevad nägemispuudega inimeste organisatsioonid ning nende poolt pakutavad teenused. PPÜ majast saaks üle-eestiline nägemispuudega inimestele kohandatud tegevuskeskus, kus nägemispuudega inimesed saaksid kõik teenused ühest kohast. Samuti on sinna oodatud teised sarnased MTÜ-d. Täpsemat infot toetusvõimaluste kohta saab lugeda siit: http://ppy.ee/est/selectedDonationProjects123/1/ Lisainfo: PPÜ-le kuulub hoone aadressil Tondi 8a. Seal hoones töötab üle 40 puudega inimese ja sajad saavad erinevaid teenuseid. Hoone vajab remonti igast küljest, kuid kõige olulisem oleks saada uus katus. Selle jaoks vajabki pimedate ühing meie kõigi abi. 2011. aastal koguti Jõulutunnelis raha maja renoveerimisprojekti jaoks, mis on tänaseks koostatud. Sellest tulenevalt algatasime raha kogumise, et renoveerimisprojekt etapiviisiliselt ellu viia. Kuna kogusumma on üsna suur, proovime kaasata erinevaid fonde ning erarahastust. Väliskeskkonnas iseseisev liikumine on nägemispuudega inimestele väga suur probleem. Seetõttu on ülitähtis, et nad saaksid võimalikult palju teenuseid ühest, neile hästi ligipääsetavast ja harjumuspärasest kohast. Teenustest peab moodustuma terviklik tugisüsteem, mis toetab nii igapäevast toimetulekut, vaba aja veetmist kui ka õppimist ja töötamist. Põhja-Eesti Pimedate Ühingut toetades näitame, et oleme valmis liikuma ühiskonna suunas, mis loob inimestele võrdsemaid võimalusi ja kus igas isikus leitakse üles tema tugevused ning aidatakse neid realiseerida. Täpsemat infot projekti kohta saab lugeda siit: http://ppy.ee/est/selectedDonationProjects123/1/ Kaire Tammer Ettevõtja
0 Comments
 Järgnevalt kokkuvõtte ideedest, mida esitleti Tallinn Marketing Weeki seminaril. Minu jaoks oli nn teismeliste turunduse seminar üks parimaid ja sisukamaid ettekandeid kogu turundusnädala vältel. Väga head ja sisukad esinejad, sh Kohlben Vodden (StoryScience Ldt), Annely Emma Krell (YFU Eesti MTÜ), Martti Hallik- youtuber. 2020. aastaks on 26 % Eesti tarbijatest nn Z generatsioon. Z-generatsiooni kohta ennustatakse ja räägitakse järgmist:
Kui järjestada sotsiaalmeedia kanalid olulisuse (sisu jälgimise/populaarsuse) järgi, siis need on järgmised:
Rahvusvahelised brändid, mis juba väga edukalt Z- generatsioonile turundavad:
Kaire Tammer, Turundusjuht  Tallinn Marketing Weeki keskpaigas toimunud seminari põhjal võiks anda edasi mõned soovitused, kuidas jaekaubanduses turundada. Esinesid: Nora Huovila, (VIDEOLY), Arttu Salovaara (BOND), Marina Ovchinnikova (SALT), Tatu Kuivalahti (Custobar) 1. Anna inimestele põhjus sinu äri külastada. Mõtle, kuidas veel inimesi oma poodi saada. Korralda üritusi, paku haruldasi tooteid, tee soodustusi läbi veebi. 2. Mõtle läbi kuidas sa midagi müüd. Eelda, et keegi ei vaja su kaupa. Küllap on see ka tõsi, tänapäevases kaupadest küllastunud linnades pakub peaegu ükskõik mida mitu tegijat. Seega peaksid sa pigem mõtlema, kuidas sa muud ja kuidas see konkurentidest eristub. 3. Muretse väikeste asjade pärast. Lihvi detaile. Saatan peitub detailides. Väikesed asjad on need, miks klient sinu juurde tagasi tuleb. 4. Ole uudishimulik. Ära kunagi lakka otsimast oma valdkonna kohta uut infot, jälgimast uusi trende. Uuri oma konkurentide kohta, tutvu oma töötajatega. Tunne kõige vastu huvi. Infoühiskonnas on info omamine relv. 5. Motiveeri oma kliente tegutsema ja näe nende soove ette. Näiteks kui sul juhtub olema pood, mille kaupade seas on ka palju populaarseid jõulukinke, siis paki osa neist juba enne ära, et eriti ajanappuses olevad kliendid saaksid haarata kaasa juba pakitud kingi! 6. Õpi tundma oma poe asukoha naabruskonda. Kõigepealt pead sa olema lokaalsel tasandil tõsiseltvõetav, alles seejärel tasub trügida suuremasse mängu. 7. Samas ei tohiks sa jääda kinni vabandusse, et sul ongi väike äri. Paku võimalikult palju kaupu, otsi nišše, leia unikaalseid tooteid. Ole väike, aga käitu nagu suur. 8. Ühenda oma äri võrku. See tähendab, tee endale veebipood, tee ennast Googles leitavaks. Miski ei anna tänapäeval su ärile rohkem usaldusväärsust, kui korralikud netiotsingu tulemused. 9. Leia oma äri lugu. Mõtle, mis on see, millest sa tahad klientidele rääkida. Mis on sinu loos erakordset? Inimesed suhestuvad lugudega, see näitab ka sinu äri inimlikumat ja pehmemat poolt.  Kaire Tammer, Turundusjuht  Kui auditooriumilt küsiti, kui paljude ettevõtted tegelevad sisuturundusega, siis ca 50 vastasid, et nad tegelevad ja vaid 10% auditooriumist oli selle jaoks strateegia. Ilmselt sarnase proportsiooni võib taandada ettevõtete turundusele laiemalt. Näpunäiteid jagasid: Katri Tanni, Paula Savonen (Differo Oy), Bryn Anderson (Siteimprove) Millest alustada B2B (sisu) turunduse planeerimist: • Sea ärilised eesmärgid- millistel turgudel soovid laieneda, milliste teenustega, millisel määral. • Kes on potentsiaalsed kliendid ja mida nad otsivad? Õpi tundma oma klienti ja tema otsuste tagamaid. Abimeheks on ettevõtte kodulehe statistika ja google keyword planner. • Segmenteeri kliente selle järgi, mida nad hindavad, mis neid motiveerib (teenuseid tarbima, valima). Näiteks hind, kvaliteet, logistika, usaldus, turvalisus. Olenevalt tootest ja valdkonnast. • Intervjueeri kliente, et saada aimu, millest nad huvituvad ja planeeri sisu vastavalt sellele. Oluline on ka teada, et kust kliendid infot hangivad. • Mõtle läbi kliendi teekond enda ettevõttes. • Hinda, kas ettevõtte kodulehel on kõige olulisem info kliendi jaoks, nn kliendi kasud, mitte vähem olulised, süvitsi minevad detailid. • Kaasa sisuturundusse inimesed ettevõtte erinevatest valdkondadest, et saada uusi ideid sisuturundusse ning olla kursis klientide tagasisidega. • Kirjuta turunduses sellest, mis aitab kliendil paremini aru saada, mida sa neile pakud. • Mõõda tulemusi ja tee parendusi vastavalt tulemustele. Sea vahe eesmärke ja vaata muutusi kindla perioodi jooksul. Testi-mõõda- parenda. • Ole järjepidev ja kannatlik- B2B turul võid näha tulemusi keskmiselt 6 kuu pärast. • Kui pika perioodi peale võiks sisuturundusstrateegia teha? Pikaajaline vaade (aasta) ja lühiajaline ja detailsem ( 3 kuud). Näiteks kui plaanid jõulukampaaniat, peaksid planeerima seda juba märtsis.
 Täna algas nädal aega kestev Tallinn Marketing Week. Minu jaoks üks meeldivamaid ja parima hinna-kvaliteedi suhtega (iga-aastane) turundussündmus. Ühelt poolt inspiratsiooni kogumiseks, lisaks arengutega kursis olemiseks või olulise meelde tuletamiseks, kindlasti ka kontaktide kogumiseks. Esimene päeva osa oli pühendatud tehisintellektile. Ettekande tegid Tom De Ruyck ( Insites Consulting) , Taavi Tammiste (SIFR), Katrin Aron (Tele2). Millised olid põhi ivad, mida ma konverentsi esimeses osas üles korjasin: 1) Robotid võtavad ära korduvülesanded, kus pidevalt on samad liigutused ja kliendi küsimused- a´la hotelli „check in“, kus on palju standard protseduure ja küsimusi: kus toimub hommikusöök, millised on parimad vaatamisväärtused piirkonnas jms. Kui sellistele küsimustele saab vastata robot, jääb päris inimestel aega olulisemate kliendiprobleemide ja parema klienditeeninduse jaoks. Robotid ei võta tööd ära vaid teatud juhtudel loovad töökohti juurde. See annab aega tegeleda klientidega rohkem ja sisukalt. Nagu ütles Tom De Ruyck: „Staff is happy, because they don´t have to do the monkey job and then they can feel a real passion towards the clients“. 2) Teenindusrobotil võiks olla meeldiv iseloom, et klientidel oleks temaga tore suhelda. Samuti tasub arvestada sellega, et inimestel meeldib robotit proovile panna ehk küsida naljakaid küsimusi. On tore, kui robotil on varuks ka mõned humoorikad vastused. 3) Keskendu andmetele. Kriitiline on välja mõelda, kuidas ja mis andmeid koguda ja millised andmed on sul olemas, muidu on raske teha otsuseid või teed valesid järeldusi. See on oluline nii roboti loomisel kui roboti kasutamisel andmetöötluseks. Näiteks Tele2-s kaardistati ära küsimused, mis on korduvad ja mille vastamiseks pole vaja inimest. Roboti vajadus tulenes sellest, et kõnekeskus oli ülekoormatud. Sündis vaimuks juturobot "Juta", kes teenindab Facebookis. Ka Tele2 kogemus on see, et inimesed panevad roboti proovile ja küsivad meelega kentsakaid küsimusi. Samuti tahavad paljud inimesed robotiga ka niisama jutustada. Tele2 valis selle tee, et inimesed saavad alati eelnevalt teada, et suhtlevad robotiga. Nende õppetund oli see, et tuleb selgelt märku anda, kuidas vajadusel saab ümber lülituda inimteenindajale. Tele2 lõi oma juturoboti Chatfuel platvormile. Tulevikuks on neil vaja panustada platvormile, mis tunneb paremini ära teksti ja suurendab arusaamist pikast tekstist. 4) Soovitused, kuidas alustada enda ettevõtte roboti loomist? • Kaardista ära kriitilisemad probleemid, mis vajaksid lahendust • Millist lahendust saaks automatiseerida? • Kuidas võimalik lahendus aitaks ettevõtet ja klienti? • Vali, millise valdkonnaga tahad tegeleda ja sea eesmärke • Vaata, milliseid andmeid sul on, mida võtta aluseks? • Vahel tasub lansseerida ka veel poolik lahendus ( nn testversioon), sest kui kliendid hakkavad kasutama lahendust, siis see aitab treenida chatbot-i . Aga tasub selgelt mõista anda, et tegemist on testperioodiga ( Tele2 kogemus). 5) Kas juturobotitele laienevad GDPR-i nõuded? Kui klient ei pea ennast ära autentima, siis GDPR nõuded ei laiene. Kui peab ennast ära autentima, siis laieneb. 6) Kas robotid hakkavad looma sisu ( sisuturundust)? Jah, juba teevad seda, nii tekste kui videoid. 7) Kui kasutada robotit teenindamisel, siis kas peaksime inimest informeerima, et teda teenindab robot? Eetiline vastus on kindel „JAH“. 8) Võimalikud platvormid AI ( tehisintelligentsi) loomiseks. • IBM Watson • Albert AI • Microsoft Bot  Kaire Tammer, Turundusjuht  Meremehed ütlevad, et kapten, kes ei tea, kuhu sadamasse ta sõidab, see sama hästi kui ei sõidagi. Lennunduses öeldakse, et enne, kui sa ei tea, kuhu sa maandud, pole mõtet õhku tõusta. Ma arvan, et ettevõtluses kehtib midagi taolist. Enne, kui sa ei tea, mida sa täpselt tegema hakkad, pole mõtet tühja rapsida.
Üks esimesi asju, mida tasub teha, et pilti selgemaks saada ja oma tegevusi paremini mõtestada on korralik äriplaan. Pole vahet, kas teed äriplaani ainult enda jaoks või mõne taotluse tarbeks. Kasu on sellest igal juhul. Annan sulle mõned praktilised soovitused, millest üks äriplaan koosneda võiks ja mida silmas pidada. Kaire Tammer, Turundusjuht 1. Tee turuanalüüs. Sa ei pea tellima professionaalset ja väga analüütilist lähenemist. Usu mind, sind aitab ka googeldades tehtud esmane ülevaade turusituatsioonist. Selle abil saad teada, kes on sinu konkurendid. Saad teada, kas ja kui palju neid on. Lisaks saad teada, milliste ettevõtetega võistled sa sama kliendi tähelepanu nimel, kuigi te ei pruugi otsesed konkurendid olla. 2. Tee SWOT analüüs. Pane kirja oma tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Kui sa selle põhjalikult läbi mõtled, oled tulevasteks kriisideks paremini valmis. Samuti aitab see sul näha uusi võimalusi ja oma ettevõtte fookust teritada. 3. Mõtle läbi oma eelarve. Seejärel alusta otsast peale ja mõtle korra veel eelarve läbi. Ja siis ühe korra veel. Eelarve on tõenäoliselt sinu äriplaani tähtsaim osa. Siin näed puust ja punaselt, millist rahalist ressurssi vajad ettevõtte käivitamiseks ning käigus hoidmiseks. Väga sageli tuleb plaanitavale tegevusele 6 kuud, aasta või pikemaltki peale maksta ning endale palka võimaldada ei saa. Seetõttu alustavad palju oma ettevõttega põhitöökoha kõrvalt, et millestki nn käivitusperioodil elatuda. 4. Pane paika eesmärgid, siis on sul konkreetselt mille poole püüelda. Eesmärgid võiksid ideaalis olla erineva tähtajaga. Pane kirja, mida tahad saavutada kuuga, mida poole aastaga ja mida aastaga. 5. Koosta müügiplaan ja mõtle läbi müügitegevus. Selle peamine mõte on teha endale selgeks reaalsed tegevused, kuidas sa endale kliendid leiad. Aga ära unusta, et ainult plaan ei müü. Klientide leidmine nõuab väga aktiivset müügitööd. See tähendab, et sa pead helistama ja inimestega kohtuma. Ise äriplaane kirjutades näeme, et lisaks finantsplaanile on just turundus- ja müügiplaani koostamine ettevõtete nõrgaks kohaks. 6. Võõrale turule sisenedes maksab eeltöö. Otsi inimesi ja võrgustikke, kes tunnevad kohalikke olusid. Ära lase ennast petta kujutelmal, et näiteks Eesti, Soome, Läti ja Leedu on tegelikult ju päris sarnased. Küllap suures plaanis ongi, aga müügil ja turundusel on alati omad kohalikud nipid ja sageli on kohaliku kontakti olemasolu ja keeleoskus võtmeteguriteks. 7. Mõtle hoolikalt, milliseid töötajaid ja partnereid sul vaja läheb. Üksi ei jõua sa kuigi kaugele. Õiged koostööpartnerid ja head töötajad on need, mis aitavad sul jõuda kaugemale.  Lugege minu mõtteid siit või tänasest Eesti Päevalehe lisast " Oma Äri" Kaire Tammer, Turundusjuht
Öeldakse, et viis esimest aastat on enamike ettevõttete elus kõige kriitilisem aeg. Paljud hääbuvad juba esimesel aastal, mõned venitavad natukene kauem välja. Aga ega lihtsalt niisama kestma jäämisel ei olegi erilist mõtet. Sokrateski vaatas Piraeuse sadama molluskeid ja mõtles, et olnud on nad siin tuhandeid aastaid, aga mis on nende mõte? Äris on veel vähem mõtet tuhandeid aastaid kestev mollusk olla, millestki tuleb ju elada ka. Kui Sa oled esimesed aastad ettevõtja elu maitsta saanud ja mõtled kasvamise peale, siis mul on mõned näpunäited. 1) Kui Sa oled seni igas suunas natukene vehkinud, siis nüüd on paras aeg läbi mõelda ja analüüsida enda pakutavat toodet või teenust. Kes on Sinu klient? Mis on sinu toote või teenuse konkurentsieelised ja puudused? Millega Sa eristud? Kas suudad teha midagi teistmoodi ja paremini? Mida Sinu kliendid üldse ootavad? Need on küsimused, millele peaksid leidma võimalikult kiiresti täpsed ja läbimõeldud vastused. 2) Vaata tagasi ja küsi oma klientidelt tagasisidet. See võib olla valus, aga on kindlasti edasiviiv. Ja positiivne tagasiside annab tiivad. Kui oled positiivse laengu kätte saanud, siis proovi selle laengu pealt ellu viia täna need asjad, mida tahad homseks lükata. 3) Sea eesmärke ja vahe-eesmärke. Kui eesmärk on konkreetne ja paned kirja tegevused, kuidas sinna jõuda, siis tõenäoliselt Sa sinna ka jõuad. Näiteks kaardista ära potentsiaalsed kliendid ja pane kirja, millal Sa nendega ühendust võtad. 4) Kasuta ära võrgustikke. Eestlased üldiselt ei julge oma teenust pakkuda ei tuttavatele ega võõrastele, tunneme end pähemäärijatena. Kui Sinu sõber või tuttav saab sinu infost või teenusest kasu või õnnelikuks, siis miks Sa ei peaks oma sõbrale head tahtma? 5) Passiivsed reklaammaterjalid ise ei müü, aga on siiski vajalikud. Mida ma sageli oma töös näen, on see, et reklaammaterjalide tegemine aitab läbi mõelda detaile, mida pole seni jõutud teha. Sa mõtled selgemalt läbi, mida Sa pakud ja mis selles erilist on. Lisaks on vaja aktiivselt kontakti võtta, sest me saame kõik tohutult e-kirju. Oma kogemusest võin öelda, et vahel võib mõni saadud pakkumine olla päris kasulik ja põnev, aga kui müügikirjale ei järgne kõnet ja personaalset lähenemist, siis see kiri liigub igaveseks „hiljem tegelen“ kausta. 6) Better done than perfect. Alati on midagi, mis vajaks arendamist ja parendamist: koduleht, toode jne. Reaalseid äri edasi viivaid või raha toovaid tegevusi ei tohiks igaveseks edasi lükata, ettekäändel, et nii palju on veel vaja ette valmistada. Nii talitades avastate ühel hetkel tühja konto. 7) Üksi kõike ei jõua. Ettevõtjana on Sul alati kuklas tegemata töid ja tööpäevad venivad pikale. Kui sa töötad üksi, siis ei ole ka kellelegi delegeerida. Ettevõtte kasv vajab üks hetk igal juhul inimesi. Kui läheb super hästi, siis leiad kohe suurepärased kolleegid ja partnerid. Kui läheb normaalselt, siis töötajad vahetuvad ja saad iga uue inimesega elukogemuse võrra rikkamaks. Laienemine on alati rahaline väljaminek ja risk. Kes ei riski, see šampust ei joo.  Ülevaate annab Finants ja Marketing OÜ turundusjuht Kaire Tammer,
Euroopa Liidu uus andmekaitse seadus võeti vastu aastal 2016. Kehtima hakkab seadus 2018. aasta mai kuu lõpus. Ettevõtjatele anti kaks aastat, et seadusega tutvuda ja teha vajalikud muudatused. Markantsemad muutused seaduses puudutavad trahve. Andmekaitse seaduse rikkumisel võib ettevõte saada trahvi 20 miljonit eurot või 4% käibest – olenevalt kumb number on suurem. See tähendab, et isikuandmetega seonduvat andmetöötlust tuleb teha äärmiselt hoolikalt ja põhjalikult ja see tõstab halduskoormust. Uuenduslik on ka õigus olla n-ö unustatud ning alaealiste andmete töötlemisel on vaja vanema nõusolekut. Uue andmekaitseseadusega peavad arvestama ka kõik, kes koguvad EL kodanike e-maile või kavatsevad EL kodanikele e-maile saata. Saatja asukoht pole oluline. Inimest tuleb uue seaduse kohaselt teavitada, et tema e-maili kavatsetakse kasutada turunduslikel eesmärkidel. Kui enne uut seadust võis e-maile koguda näiteks mõne võidumänguga („sisesta siia e-mail ja võida!“), siis uue seaduse järgi pole selline tegevus enam legaalne. E-maile võib endiselt koguda, kuid iga e-maili tuleb teavitada, et talle kavatsetakse saata edaspidi reklaami ja ainult nõusoleku puhul tohib nii ka talitada. E-maile, mille omanikud nõusolekut ei anna, enam turunduslikel eesmärkidel kasutada ei tohi. Lisaks nõusolekute kogumisele peavad ettevõtted edaspidi ka saadud nõusolekuid säilitama. See tähendab, et iga e-maili kasutamiseks antud luba peab olema dokumenteeritud ja vajadusel leitav. Uus seadus rakendub ka juba kogutud andmebaasidele. See tähendab, et juba olemasolevate e-maili listide puhul tuleb kõigilt listis olevatelt aadressidelt küsida luba ja kui see on saadud, siis tuleb luba ka säilitada. Millised valikud e-maili turundajatel on? A) Loobuda e-mailindusest Euroopas. Seda teed lähevad ilmselt väga vähesed, kuna EL on maailma mõistes liiga suur, rikas ja oluline turg, et selle tarbijatest ja ühest olulisemast kanalist lihtsalt loobutaks. B) E-maile kogutakse ja saadetakse laiali edaspidi eri maailma paikadest erinevatel meetoditel. EL liikmed peaksid e-maili loovutamisel automaatselt täitma uuest seadusest tuleneva blanketi ehk andma ettevõttele kõik nõutud õigused. Selle lähenemise miinus seisneb selles, et kahe süsteemi ülalpidamine muutub liialt keeruliseks ja kulukaks. C) Kogu list viiakse EL seadusega kooskõlla ja ka muu maailma e-maile koheldakse samal printsiibil. See tähendab, et tulevikus ei pea tegema keerulisi eristusi ja muretsema suure trahvi pärast. Suures plaanis parandab see ettevõtte listi kvaliteeti, sest sinna kuuluvad inimesed, kes on ka sinu saadetud sisust päriselt huvitatud. EL sellekohane seadus saab olema tõenäoliselt maailma karmim. See tähendab, et kui seda rakendada, võid olla suhteliselt kindel, et ettevõte ei riku reegleid ka mujal maailmas. allikas: https://litmus.com/  Kas raamatupidamist tasub teha ise või osta sisse? Arutlevad ettevõtja ja raamatupidaja. Paljud alustavad ettevõtted seisavad dilemma ees: kas korraldada oma raamatupidamine ise või võtta keegi appi? Ettevõtluse algstaadiumis, kui tuhin on suur, võib tunduda, et mida rohkem teha ise, seda kasulikum. Samas palkab osa ettevõtteid kohe esimese asjana raamatupidaja või ostab raamatupidamisteenuse sisse. Miks siis ikkagi osta sisse teenust, mida teoreetiliselt saaks ka ise teha? Raamatupidamisteenust ei ole keegi kohustatud sisse ostma. Kui inimene on ise enne raamatupidamise valdkonnas töötanud ja tal on teadmised ning kogemused, siis ei tarvitse ta seda teha. Siiski toob juba ainuüksi ettevõtte loomine raamatupidamiskohustuse. Seda isegi juhul, kui ettevõttel puuduvad töötajad ja ei olda käibemaksukohuslane. Aastas kord tuleb esitada aastaaruanne. Sageli kiputakse arvama, et raamatupidamine on lihtne ja see on hea koht, kus kulusid kokku hoida. Vahel leitakse raamatupidamist tegema inimene, kes teeb seda ilma lepinguta ja oma põhitöö kõrvalt. See võib viia olukorrani, kus ilma pühendumuseta tehtud raamatupidamine viib probleemideni ja ilma lepinguta raamatupidaja ei vastuta millegi eest. Puudub kindlustunne. Raamatupidaja Piret Mikser leiab, et raamatupidaja peaks ettevõtjale kindlasti pakkuma just kindlustunnet. Hea raamatupidaja olemasolu korral võib ettevõtja olla kindel, et aruanded on õigesti koostatud ja õigeaegselt esitatud. Peale selle on raamatupidaja ka erialane konsultant, kellelt saab alati nõu küsida. Mikser ütleb, et raamatupidamisteenuse sisseostmine on sobilikum teenust osutavatele ja kaupa müüvatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Raamatupidamisbüroo kogemused ja teadmised on kindlasti suuremad, kui üksikul raamatupidajal. Enamasti töötab büroos mitu raamatupidajat, kellega on võimalik keerukamad situatsioonid läbi arutada. See tagab, et ettevõtja saab rahus tegeleda oma asjadega ja ei pea muretsema raamatupidamise pärast. Samuti ei pea mõtlema, kes asendab raamatupidajat puhkuse või haiguse ajal. Lisaks ei pea ettevõte tegema kulutusi raamatupidamistarkvarale, tehnikale ja koolitustele. Samal põhjusel on endale raamatupidaja kohe ettevõtte esimestest päevadest palganud ka ettevõtte Rowan Engineering juht Priit Pihlakas. „Alustaval ettevõtjal on niigi palju uusi asju õppida ja ettenägematuid kohustusi. Seetõttu otsustasin kohe algusest, et ma ostan raamatupidamise sisse. Pole mõtet hakata endale uut valdkonda selgeks tegema, selle asemel, et luua väärtust oma põhitegevusalal,“ ütles Pihlakas. Tema jaoks pakub raamatupidamisteenus ennekõike lisaaega tegeleda enda ettevõtte jaoks oluliste asjadega. Kokkuvõtteks võib öelda, et raamatupidamisest ei pääse. Kui inimesel on oskused ja aeg, et seda ise teha, siis võib ise tegemine osutuda otstarbekaks. Tõenäoliselt aga pole enamik ettevõtjatel kas aega, oskusi või mõlemat. Sellisel juhul on raamatupidamise sisseostmine tunduvalt odavam ja ajasäästlikum variant, kui hakata kogu professiooni ise selgeks õppima.  Nõu annab staažikas raamatupidaja Tiina Tammer Mida on hea teada, kui kasutad isiklikku autot töösõitudeks? 1. Isikliku auto kasutamise maksuvaba hüvitis jääb samale tasemele – 335 eurot kuus. 2. Isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel makstavat parkimistasu saab tööandja kuludokumendi alusel maksuvabalt hüvitada, arvestamata läbitud kilomeetreid. Mida tuleks teada ettevõtte auto kasutamisega seoses? Tööandja omanduses või valduses (vastutavaks kasutajaks tööandja) olevate autodega hakkavad kehtima järgmised muudatused: 3. Kui tööandja sõiduautot ei ole võimalik kasutada erasõitudeks, siis tuleb tööandjal sellest Maanteeametit teavitada. Maanteeametit tuleb teavitada M1-kategooria sõidukite, st sõiduautode üksnes töösõitudeks kasutamise võimaldamisest. N1-kategooria sõiduki (kaubiku) kasutamise osas Maanteeametit teavitada ei tule. Ettevõtjal säilib kohustus tõendada, et ta ei tee erasõite. 4. Kui on tõendatud, et tööandja võimaldab sõiduautot kasutada üksnes töösõitudeks, siis erisoodustus ei teki. Tööandjal on endal kohustus jälgida, et sõiduautoga erasõite ei tehtaks. 5. Kui töötaja teeb seoses töösõiduga koos ka mõne erakäigu, siis ei loeta seda erasõiduks, kui firmasõit on suurema määraga ehk firma kasu on suurem. 6. Uus regulatsioon määrab, et kui sõiduauto soetati üksnes ettevõtluses kasutamiseks ja sisendkäibemaks arvati maha täies ulatuses, kuid kahe aasta jooksul võetakse sõiduauto kasutusele ka eratarbes, siis tuleb sisendkäibemaks 50% ulatuses riigile tagastada. Kuidas tõendada, et sõiduautot kasutatakse ainult ettevõtluse tarbeks, loe siit lingilt: Erisoodustuse arvutamine, kui tööautoga tehakse erasõite 7. Tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto tööandjaga mitteseotud tegevuseks kasutamise võimaldamisel on erisoodustuse hind uuel sõiduautol 1,96 eurot kW kohta kuus ja üle 5 aasta vanusel sõiduautol 1,47 eurot kW kohta kuus. Senine fikseeritud erisoodustuse hind 256 eurot kuus enam ei kehti. Oluline ei ole enam läbitud vahemaa, vaid sõiduauto võimsus ja vanus. NÄITEKS: uue 190 kW võimsusega sõiduauto puhul on erisoodustuse hind 1,96 × 190 = 372,40 eurot ning sellelt arvutatud maksukohustus on 246,72 eurot (tulumaks ja sotsiaalmaks) 8. Kaob sõidukpäeviku pidamise kohustus. 9. Kaob õigus ühe aasta jooksul sõiduauto kasutusotstarvet muuta ehk selle järel sisendkäibemaksu uuesti maha arvata. Nimetatud piirang kehtib ühe aasta jooksul. Seega saab sõiduauto kasutusotstarvet muuta vaid korra aasta jooksul. Töötaja transport 10. Erisoodustusena ei käsitleta tööandja kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordile, kui: -tööandja kasutab töötajate elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks bussi või vähemalt kaheksa istekohaga sõidukit. Töötajate elukoha kaugus töökohast ei ole määrav (st töötajaid saab transportida bussiga näiteks ka ühe asula piires) -töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast |
AuthorWrite something about yourself. No need to be fancy, just an overview. Archives
May 2020
Categories |
RSS Feed