Meie hoiame Sinu ettevõtte finantsid korras ja turundustegevuse ajakohasena
 Täna algas nädal aega kestev Tallinn Marketing Week. Minu jaoks üks meeldivamaid ja parima hinna-kvaliteedi suhtega (iga-aastane) turundussündmus. Ühelt poolt inspiratsiooni kogumiseks, lisaks arengutega kursis olemiseks või olulise meelde tuletamiseks, kindlasti ka kontaktide kogumiseks. Esimene päeva osa oli pühendatud tehisintellektile. Ettekande tegid Tom De Ruyck ( Insites Consulting) , Taavi Tammiste (SIFR), Katrin Aron (Tele2). Millised olid põhi ivad, mida ma konverentsi esimeses osas üles korjasin: 1) Robotid võtavad ära korduvülesanded, kus pidevalt on samad liigutused ja kliendi küsimused- a´la hotelli „check in“, kus on palju standard protseduure ja küsimusi: kus toimub hommikusöök, millised on parimad vaatamisväärtused piirkonnas jms. Kui sellistele küsimustele saab vastata robot, jääb päris inimestel aega olulisemate kliendiprobleemide ja parema klienditeeninduse jaoks. Robotid ei võta tööd ära vaid teatud juhtudel loovad töökohti juurde. See annab aega tegeleda klientidega rohkem ja sisukalt. Nagu ütles Tom De Ruyck: „Staff is happy, because they don´t have to do the monkey job and then they can feel a real passion towards the clients“. 2) Teenindusrobotil võiks olla meeldiv iseloom, et klientidel oleks temaga tore suhelda. Samuti tasub arvestada sellega, et inimestel meeldib robotit proovile panna ehk küsida naljakaid küsimusi. On tore, kui robotil on varuks ka mõned humoorikad vastused. 3) Keskendu andmetele. Kriitiline on välja mõelda, kuidas ja mis andmeid koguda ja millised andmed on sul olemas, muidu on raske teha otsuseid või teed valesid järeldusi. See on oluline nii roboti loomisel kui roboti kasutamisel andmetöötluseks. Näiteks Tele2-s kaardistati ära küsimused, mis on korduvad ja mille vastamiseks pole vaja inimest. Roboti vajadus tulenes sellest, et kõnekeskus oli ülekoormatud. Sündis vaimuks juturobot "Juta", kes teenindab Facebookis. Ka Tele2 kogemus on see, et inimesed panevad roboti proovile ja küsivad meelega kentsakaid küsimusi. Samuti tahavad paljud inimesed robotiga ka niisama jutustada. Tele2 valis selle tee, et inimesed saavad alati eelnevalt teada, et suhtlevad robotiga. Nende õppetund oli see, et tuleb selgelt märku anda, kuidas vajadusel saab ümber lülituda inimteenindajale. Tele2 lõi oma juturoboti Chatfuel platvormile. Tulevikuks on neil vaja panustada platvormile, mis tunneb paremini ära teksti ja suurendab arusaamist pikast tekstist. 4) Soovitused, kuidas alustada enda ettevõtte roboti loomist? • Kaardista ära kriitilisemad probleemid, mis vajaksid lahendust • Millist lahendust saaks automatiseerida? • Kuidas võimalik lahendus aitaks ettevõtet ja klienti? • Vali, millise valdkonnaga tahad tegeleda ja sea eesmärke • Vaata, milliseid andmeid sul on, mida võtta aluseks? • Vahel tasub lansseerida ka veel poolik lahendus ( nn testversioon), sest kui kliendid hakkavad kasutama lahendust, siis see aitab treenida chatbot-i . Aga tasub selgelt mõista anda, et tegemist on testperioodiga ( Tele2 kogemus). 5) Kas juturobotitele laienevad GDPR-i nõuded? Kui klient ei pea ennast ära autentima, siis GDPR nõuded ei laiene. Kui peab ennast ära autentima, siis laieneb. 6) Kas robotid hakkavad looma sisu ( sisuturundust)? Jah, juba teevad seda, nii tekste kui videoid. 7) Kui kasutada robotit teenindamisel, siis kas peaksime inimest informeerima, et teda teenindab robot? Eetiline vastus on kindel „JAH“. 8) Võimalikud platvormid AI ( tehisintelligentsi) loomiseks. • IBM Watson • Albert AI • Microsoft Bot  Kaire Tammer, Turundusjuht
1 Comment
 Meremehed ütlevad, et kapten, kes ei tea, kuhu sadamasse ta sõidab, see sama hästi kui ei sõidagi. Lennunduses öeldakse, et enne, kui sa ei tea, kuhu sa maandud, pole mõtet õhku tõusta. Ma arvan, et ettevõtluses kehtib midagi taolist. Enne, kui sa ei tea, mida sa täpselt tegema hakkad, pole mõtet tühja rapsida.
Üks esimesi asju, mida tasub teha, et pilti selgemaks saada ja oma tegevusi paremini mõtestada on korralik äriplaan. Pole vahet, kas teed äriplaani ainult enda jaoks või mõne taotluse tarbeks. Kasu on sellest igal juhul. Annan sulle mõned praktilised soovitused, millest üks äriplaan koosneda võiks ja mida silmas pidada. Kaire Tammer, Turundusjuht 1. Tee turuanalüüs. Sa ei pea tellima professionaalset ja väga analüütilist lähenemist. Usu mind, sind aitab ka googeldades tehtud esmane ülevaade turusituatsioonist. Selle abil saad teada, kes on sinu konkurendid. Saad teada, kas ja kui palju neid on. Lisaks saad teada, milliste ettevõtetega võistled sa sama kliendi tähelepanu nimel, kuigi te ei pruugi otsesed konkurendid olla. 2. Tee SWOT analüüs. Pane kirja oma tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Kui sa selle põhjalikult läbi mõtled, oled tulevasteks kriisideks paremini valmis. Samuti aitab see sul näha uusi võimalusi ja oma ettevõtte fookust teritada. 3. Mõtle läbi oma eelarve. Seejärel alusta otsast peale ja mõtle korra veel eelarve läbi. Ja siis ühe korra veel. Eelarve on tõenäoliselt sinu äriplaani tähtsaim osa. Siin näed puust ja punaselt, millist rahalist ressurssi vajad ettevõtte käivitamiseks ning käigus hoidmiseks. Väga sageli tuleb plaanitavale tegevusele 6 kuud, aasta või pikemaltki peale maksta ning endale palka võimaldada ei saa. Seetõttu alustavad palju oma ettevõttega põhitöökoha kõrvalt, et millestki nn käivitusperioodil elatuda. 4. Pane paika eesmärgid, siis on sul konkreetselt mille poole püüelda. Eesmärgid võiksid ideaalis olla erineva tähtajaga. Pane kirja, mida tahad saavutada kuuga, mida poole aastaga ja mida aastaga. 5. Koosta müügiplaan ja mõtle läbi müügitegevus. Selle peamine mõte on teha endale selgeks reaalsed tegevused, kuidas sa endale kliendid leiad. Aga ära unusta, et ainult plaan ei müü. Klientide leidmine nõuab väga aktiivset müügitööd. See tähendab, et sa pead helistama ja inimestega kohtuma. Ise äriplaane kirjutades näeme, et lisaks finantsplaanile on just turundus- ja müügiplaani koostamine ettevõtete nõrgaks kohaks. 6. Võõrale turule sisenedes maksab eeltöö. Otsi inimesi ja võrgustikke, kes tunnevad kohalikke olusid. Ära lase ennast petta kujutelmal, et näiteks Eesti, Soome, Läti ja Leedu on tegelikult ju päris sarnased. Küllap suures plaanis ongi, aga müügil ja turundusel on alati omad kohalikud nipid ja sageli on kohaliku kontakti olemasolu ja keeleoskus võtmeteguriteks. 7. Mõtle hoolikalt, milliseid töötajaid ja partnereid sul vaja läheb. Üksi ei jõua sa kuigi kaugele. Õiged koostööpartnerid ja head töötajad on need, mis aitavad sul jõuda kaugemale.  Lugege minu mõtteid siit või tänasest Eesti Päevalehe lisast " Oma Äri" Kaire Tammer, Turundusjuht
Öeldakse, et viis esimest aastat on enamike ettevõttete elus kõige kriitilisem aeg. Paljud hääbuvad juba esimesel aastal, mõned venitavad natukene kauem välja. Aga ega lihtsalt niisama kestma jäämisel ei olegi erilist mõtet. Sokrateski vaatas Piraeuse sadama molluskeid ja mõtles, et olnud on nad siin tuhandeid aastaid, aga mis on nende mõte? Äris on veel vähem mõtet tuhandeid aastaid kestev mollusk olla, millestki tuleb ju elada ka. Kui Sa oled esimesed aastad ettevõtja elu maitsta saanud ja mõtled kasvamise peale, siis mul on mõned näpunäited. 1) Kui Sa oled seni igas suunas natukene vehkinud, siis nüüd on paras aeg läbi mõelda ja analüüsida enda pakutavat toodet või teenust. Kes on Sinu klient? Mis on sinu toote või teenuse konkurentsieelised ja puudused? Millega Sa eristud? Kas suudad teha midagi teistmoodi ja paremini? Mida Sinu kliendid üldse ootavad? Need on küsimused, millele peaksid leidma võimalikult kiiresti täpsed ja läbimõeldud vastused. 2) Vaata tagasi ja küsi oma klientidelt tagasisidet. See võib olla valus, aga on kindlasti edasiviiv. Ja positiivne tagasiside annab tiivad. Kui oled positiivse laengu kätte saanud, siis proovi selle laengu pealt ellu viia täna need asjad, mida tahad homseks lükata. 3) Sea eesmärke ja vahe-eesmärke. Kui eesmärk on konkreetne ja paned kirja tegevused, kuidas sinna jõuda, siis tõenäoliselt Sa sinna ka jõuad. Näiteks kaardista ära potentsiaalsed kliendid ja pane kirja, millal Sa nendega ühendust võtad. 4) Kasuta ära võrgustikke. Eestlased üldiselt ei julge oma teenust pakkuda ei tuttavatele ega võõrastele, tunneme end pähemäärijatena. Kui Sinu sõber või tuttav saab sinu infost või teenusest kasu või õnnelikuks, siis miks Sa ei peaks oma sõbrale head tahtma? 5) Passiivsed reklaammaterjalid ise ei müü, aga on siiski vajalikud. Mida ma sageli oma töös näen, on see, et reklaammaterjalide tegemine aitab läbi mõelda detaile, mida pole seni jõutud teha. Sa mõtled selgemalt läbi, mida Sa pakud ja mis selles erilist on. Lisaks on vaja aktiivselt kontakti võtta, sest me saame kõik tohutult e-kirju. Oma kogemusest võin öelda, et vahel võib mõni saadud pakkumine olla päris kasulik ja põnev, aga kui müügikirjale ei järgne kõnet ja personaalset lähenemist, siis see kiri liigub igaveseks „hiljem tegelen“ kausta. 6) Better done than perfect. Alati on midagi, mis vajaks arendamist ja parendamist: koduleht, toode jne. Reaalseid äri edasi viivaid või raha toovaid tegevusi ei tohiks igaveseks edasi lükata, ettekäändel, et nii palju on veel vaja ette valmistada. Nii talitades avastate ühel hetkel tühja konto. 7) Üksi kõike ei jõua. Ettevõtjana on Sul alati kuklas tegemata töid ja tööpäevad venivad pikale. Kui sa töötad üksi, siis ei ole ka kellelegi delegeerida. Ettevõtte kasv vajab üks hetk igal juhul inimesi. Kui läheb super hästi, siis leiad kohe suurepärased kolleegid ja partnerid. Kui läheb normaalselt, siis töötajad vahetuvad ja saad iga uue inimesega elukogemuse võrra rikkamaks. Laienemine on alati rahaline väljaminek ja risk. Kes ei riski, see šampust ei joo.  Ülevaate annab Finants ja Marketing OÜ turundusjuht Kaire Tammer,
Euroopa Liidu uus andmekaitse seadus võeti vastu aastal 2016. Kehtima hakkab seadus 2018. aasta mai kuu lõpus. Ettevõtjatele anti kaks aastat, et seadusega tutvuda ja teha vajalikud muudatused. Markantsemad muutused seaduses puudutavad trahve. Andmekaitse seaduse rikkumisel võib ettevõte saada trahvi 20 miljonit eurot või 4% käibest – olenevalt kumb number on suurem. See tähendab, et isikuandmetega seonduvat andmetöötlust tuleb teha äärmiselt hoolikalt ja põhjalikult ja see tõstab halduskoormust. Uuenduslik on ka õigus olla n-ö unustatud ning alaealiste andmete töötlemisel on vaja vanema nõusolekut. Uue andmekaitseseadusega peavad arvestama ka kõik, kes koguvad EL kodanike e-maile või kavatsevad EL kodanikele e-maile saata. Saatja asukoht pole oluline. Inimest tuleb uue seaduse kohaselt teavitada, et tema e-maili kavatsetakse kasutada turunduslikel eesmärkidel. Kui enne uut seadust võis e-maile koguda näiteks mõne võidumänguga („sisesta siia e-mail ja võida!“), siis uue seaduse järgi pole selline tegevus enam legaalne. E-maile võib endiselt koguda, kuid iga e-maili tuleb teavitada, et talle kavatsetakse saata edaspidi reklaami ja ainult nõusoleku puhul tohib nii ka talitada. E-maile, mille omanikud nõusolekut ei anna, enam turunduslikel eesmärkidel kasutada ei tohi. Lisaks nõusolekute kogumisele peavad ettevõtted edaspidi ka saadud nõusolekuid säilitama. See tähendab, et iga e-maili kasutamiseks antud luba peab olema dokumenteeritud ja vajadusel leitav. Uus seadus rakendub ka juba kogutud andmebaasidele. See tähendab, et juba olemasolevate e-maili listide puhul tuleb kõigilt listis olevatelt aadressidelt küsida luba ja kui see on saadud, siis tuleb luba ka säilitada. Millised valikud e-maili turundajatel on? A) Loobuda e-mailindusest Euroopas. Seda teed lähevad ilmselt väga vähesed, kuna EL on maailma mõistes liiga suur, rikas ja oluline turg, et selle tarbijatest ja ühest olulisemast kanalist lihtsalt loobutaks. B) E-maile kogutakse ja saadetakse laiali edaspidi eri maailma paikadest erinevatel meetoditel. EL liikmed peaksid e-maili loovutamisel automaatselt täitma uuest seadusest tuleneva blanketi ehk andma ettevõttele kõik nõutud õigused. Selle lähenemise miinus seisneb selles, et kahe süsteemi ülalpidamine muutub liialt keeruliseks ja kulukaks. C) Kogu list viiakse EL seadusega kooskõlla ja ka muu maailma e-maile koheldakse samal printsiibil. See tähendab, et tulevikus ei pea tegema keerulisi eristusi ja muretsema suure trahvi pärast. Suures plaanis parandab see ettevõtte listi kvaliteeti, sest sinna kuuluvad inimesed, kes on ka sinu saadetud sisust päriselt huvitatud. EL sellekohane seadus saab olema tõenäoliselt maailma karmim. See tähendab, et kui seda rakendada, võid olla suhteliselt kindel, et ettevõte ei riku reegleid ka mujal maailmas. allikas: https://litmus.com/  Kas raamatupidamist tasub teha ise või osta sisse? Arutlevad ettevõtja ja raamatupidaja. Paljud alustavad ettevõtted seisavad dilemma ees: kas korraldada oma raamatupidamine ise või võtta keegi appi? Ettevõtluse algstaadiumis, kui tuhin on suur, võib tunduda, et mida rohkem teha ise, seda kasulikum. Samas palkab osa ettevõtteid kohe esimese asjana raamatupidaja või ostab raamatupidamisteenuse sisse. Miks siis ikkagi osta sisse teenust, mida teoreetiliselt saaks ka ise teha? Raamatupidamisteenust ei ole keegi kohustatud sisse ostma. Kui inimene on ise enne raamatupidamise valdkonnas töötanud ja tal on teadmised ning kogemused, siis ei tarvitse ta seda teha. Siiski toob juba ainuüksi ettevõtte loomine raamatupidamiskohustuse. Seda isegi juhul, kui ettevõttel puuduvad töötajad ja ei olda käibemaksukohuslane. Aastas kord tuleb esitada aastaaruanne. Sageli kiputakse arvama, et raamatupidamine on lihtne ja see on hea koht, kus kulusid kokku hoida. Vahel leitakse raamatupidamist tegema inimene, kes teeb seda ilma lepinguta ja oma põhitöö kõrvalt. See võib viia olukorrani, kus ilma pühendumuseta tehtud raamatupidamine viib probleemideni ja ilma lepinguta raamatupidaja ei vastuta millegi eest. Puudub kindlustunne. Raamatupidaja Piret Mikser leiab, et raamatupidaja peaks ettevõtjale kindlasti pakkuma just kindlustunnet. Hea raamatupidaja olemasolu korral võib ettevõtja olla kindel, et aruanded on õigesti koostatud ja õigeaegselt esitatud. Peale selle on raamatupidaja ka erialane konsultant, kellelt saab alati nõu küsida. Mikser ütleb, et raamatupidamisteenuse sisseostmine on sobilikum teenust osutavatele ja kaupa müüvatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Raamatupidamisbüroo kogemused ja teadmised on kindlasti suuremad, kui üksikul raamatupidajal. Enamasti töötab büroos mitu raamatupidajat, kellega on võimalik keerukamad situatsioonid läbi arutada. See tagab, et ettevõtja saab rahus tegeleda oma asjadega ja ei pea muretsema raamatupidamise pärast. Samuti ei pea mõtlema, kes asendab raamatupidajat puhkuse või haiguse ajal. Lisaks ei pea ettevõte tegema kulutusi raamatupidamistarkvarale, tehnikale ja koolitustele. Samal põhjusel on endale raamatupidaja kohe ettevõtte esimestest päevadest palganud ka ettevõtte Rowan Engineering juht Priit Pihlakas. „Alustaval ettevõtjal on niigi palju uusi asju õppida ja ettenägematuid kohustusi. Seetõttu otsustasin kohe algusest, et ma ostan raamatupidamise sisse. Pole mõtet hakata endale uut valdkonda selgeks tegema, selle asemel, et luua väärtust oma põhitegevusalal,“ ütles Pihlakas. Tema jaoks pakub raamatupidamisteenus ennekõike lisaaega tegeleda enda ettevõtte jaoks oluliste asjadega. Kokkuvõtteks võib öelda, et raamatupidamisest ei pääse. Kui inimesel on oskused ja aeg, et seda ise teha, siis võib ise tegemine osutuda otstarbekaks. Tõenäoliselt aga pole enamik ettevõtjatel kas aega, oskusi või mõlemat. Sellisel juhul on raamatupidamise sisseostmine tunduvalt odavam ja ajasäästlikum variant, kui hakata kogu professiooni ise selgeks õppima.  Nõu annab staažikas raamatupidaja Tiina Tammer Mida on hea teada, kui kasutad isiklikku autot töösõitudeks? 1. Isikliku auto kasutamise maksuvaba hüvitis jääb samale tasemele – 335 eurot kuus. 2. Isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel makstavat parkimistasu saab tööandja kuludokumendi alusel maksuvabalt hüvitada, arvestamata läbitud kilomeetreid. Mida tuleks teada ettevõtte auto kasutamisega seoses? Tööandja omanduses või valduses (vastutavaks kasutajaks tööandja) olevate autodega hakkavad kehtima järgmised muudatused: 3. Kui tööandja sõiduautot ei ole võimalik kasutada erasõitudeks, siis tuleb tööandjal sellest Maanteeametit teavitada. Maanteeametit tuleb teavitada M1-kategooria sõidukite, st sõiduautode üksnes töösõitudeks kasutamise võimaldamisest. N1-kategooria sõiduki (kaubiku) kasutamise osas Maanteeametit teavitada ei tule. Ettevõtjal säilib kohustus tõendada, et ta ei tee erasõite. 4. Kui on tõendatud, et tööandja võimaldab sõiduautot kasutada üksnes töösõitudeks, siis erisoodustus ei teki. Tööandjal on endal kohustus jälgida, et sõiduautoga erasõite ei tehtaks. 5. Kui töötaja teeb seoses töösõiduga koos ka mõne erakäigu, siis ei loeta seda erasõiduks, kui firmasõit on suurema määraga ehk firma kasu on suurem. 6. Uus regulatsioon määrab, et kui sõiduauto soetati üksnes ettevõtluses kasutamiseks ja sisendkäibemaks arvati maha täies ulatuses, kuid kahe aasta jooksul võetakse sõiduauto kasutusele ka eratarbes, siis tuleb sisendkäibemaks 50% ulatuses riigile tagastada. Kuidas tõendada, et sõiduautot kasutatakse ainult ettevõtluse tarbeks, loe siit lingilt: Erisoodustuse arvutamine, kui tööautoga tehakse erasõite 7. Tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto tööandjaga mitteseotud tegevuseks kasutamise võimaldamisel on erisoodustuse hind uuel sõiduautol 1,96 eurot kW kohta kuus ja üle 5 aasta vanusel sõiduautol 1,47 eurot kW kohta kuus. Senine fikseeritud erisoodustuse hind 256 eurot kuus enam ei kehti. Oluline ei ole enam läbitud vahemaa, vaid sõiduauto võimsus ja vanus. NÄITEKS: uue 190 kW võimsusega sõiduauto puhul on erisoodustuse hind 1,96 × 190 = 372,40 eurot ning sellelt arvutatud maksukohustus on 246,72 eurot (tulumaks ja sotsiaalmaks) 8. Kaob sõidukpäeviku pidamise kohustus. 9. Kaob õigus ühe aasta jooksul sõiduauto kasutusotstarvet muuta ehk selle järel sisendkäibemaksu uuesti maha arvata. Nimetatud piirang kehtib ühe aasta jooksul. Seega saab sõiduauto kasutusotstarvet muuta vaid korra aasta jooksul. Töötaja transport 10. Erisoodustusena ei käsitleta tööandja kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordile, kui: -tööandja kasutab töötajate elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks bussi või vähemalt kaheksa istekohaga sõidukit. Töötajate elukoha kaugus töökohast ei ole määrav (st töötajaid saab transportida bussiga näiteks ka ühe asula piires) -töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast  Vastab staažikas raamatupidaja Tiina Tammer
 Vastab staažikas raamatupidaja Tiina Tammer
Kohe, kui ettevõte on loodud, tasuks alustada konsulteerimistega. Raamatupidajat kohe võtma ei pea, aga kindlasti tuleks üldpilt endale selgeks teha. Alguses on mahud väikesed, teoreetiliselt võib algusperioodil raamatupidamist ise ka teha, kui on oskusi. Üldiselt siiski inimesed ei tea kõiki maksunüansse ja pärast on jama rohkem. Tasuks usaldada professionaale. *Mida raamatupidaja ettevõtjale pakkuda suudab? Raamatupidaja ei tea automaatselt, mis ettevõtja jaoks oluline on. Koos annab koostada plaani ja teha selgeks, mis on mõlema jaoks oluline nii täna kui ka tulevikus. Raamatupidaja aitab riske ja muid ohte ette näha. Näiteks laienemise puhul aitab raamatupidaja mõista teiste riikide maksuseadusi, välismaal tegutsema hakates on maksuseadustega kerge plindrisse sattuda. Ja muidugi muutuvad seadused pidevalt. Kui inimene pole valdkonna spetsialist ja ei tegele raamatupidamisega igapäevaselt, siis ta ei suuda ennast kõige sellega kursis hoida. Raamatupidaja aga on professionaal ja ta peab kursis olema. Asjalik raamatupidaja vähendab riske ja laseb ettevõttel kasutada maksimaalselt maksusoodustusi. Samuti tagab raamatupidaja selle, et ettevõttel on pidev ülevaade rahalisest olukorrast. Sellisel juhul on alati ette teada, kas midagi peab koomale tõmbama või kas kuhugi on võimalust parasjagu investeerida. *Mida raamatupidaja ettevõttes muudab? Ma arvan, et raamatupidaja roll pole midagi tingimata muuta. Otsuseid langetab juht. Aga raamatupidaja saab anda nõu, kuidas on mingeid asju mõistlikum teha. Raamatupidaja peaks leidma programme ja uudseid lahendusi. See parandab tööefektiivsust ja töökorraldust. Kuidas sulle tundub, millised on enimlevinud vead, mida ettevõtted raamatupidamisega seoses teevad? Tihti ei taibata, et kõik dokumendid, kus on sees raha number, et need tuleks saata ka raamatupidajale. Raamatupidajat ei huvita isiklikult kulud ja tulud, vaid raamatupidaja küsib infot, sest tal on seda tööks vaja. Kui tekib infosulg, siis on probleemid kerged tekkima. Kui inimene teeb ise raamatupidamist, siis ta ei tea, milliseid kulusid kajastada. Kui kajastatakse valed kulud, siis võib hiljem selguda, et ka maksud pole õigel ajal tasutud. Siis tuleb nende pealt ka intresse tasuda. *Millised on ettevõtjate põhiprobleemid seoses raamatupidamisega? Midagi pole parata, aga esineb ka ebaausaid raamatupidajaid, kes rikastuvad firma arvelt. Alati ei saa olla kindel, kas inimest saab usaldada. Tihedamini esineb selliseid raamatupidajaid, kes ei vaata n-ö dokumenti sisse, ei süvene, ei leia üles anomaaliaid. Nemad rahulduvad ainult sellega, et numbrid klapivad, aga nad ei mõtle kaasa ega näe riske. *Mida peaks raamatupidamisteenust otsiv ja palkav ettevõtte teadma? Mis teda ees ootab? Minu arvates ei piisa ainult sellest, et paberid visatakse üle laua ja mingit lisainfot ei anta. Tihti tuleb raamatupidajal puudu lisadokumentidest. Ja see tuleks kokku leppida koostöö alguses, et kes teeb aruanded ja kes selgitab ära millega kulud on seotud. Tuleb olla valmis pakkuma lisainformatsiooni. Ettevõtja võiks raamatupidajat võtta kui partnerit, mitte kedagi, kes on loodud juhatajat tüütama. Samuti tuleks kokku leppida dokumentide käive. Kui tihti kohtutakse, millal antakse üle dokumendid ja muud taolist. Mida paremini on dokumendid ettevalmistatud, seda kiiremini tuleb ka tulemus raamatupidaja poolt. Enne koostööd tuleb põhjalikult ootused ja lootused läbi rääkida, et üksteist piisavalt mõistetaks. Siis on koostöö viljakas ja ladus. |
AuthorWrite something about yourself. No need to be fancy, just an overview. Archives
May 2019
Categories |
RSS Feed