Meie hoiame Sinu ettevõtte finantsid korras ja turundustegevuse ajakohasena
Tööandja brändingukanalid-õnnelikud inimesed ja läbimõeldud sõnum on tööandja brändi nurgakivid4/12/2021  FMD meeskonnaüritus Niitväljal- naudime sporti ja seltskonda Tööandjatena soovime enda meeskonda inimesi, kes on motiveeritud ja valmis pikaaegseks koostööks. Suurepärastest spetsialistidest on alati puudus, kuid hästi läbi mõeldud ja strateegiliselt ellu viidud tööandja bränding võib aidata tööturul eristuda. Tööandja brändingu mõte on olla tööandjana atraktiivsem kui teised samadele töötajatele konkureerivad ettevõtted. See on väärtuspakkumine, milles segunevad organisatsioonikultuur, juhtimiskvaliteet, paindlikud töövõimalused, konkurentsivõimeline töötasu, arenguvõimalused ja palju muud. Tööandja bränd eksisteerib juba hetkest, kui ettevõte on palganud esimesed töötajad. Enne tööandja brändinguga alustamist tuleb hästi läbi mõelda, mis on ettevõtte väärtuspakkumine ja mille eest ettevõte seisab, ning kes on põhilised sihtgrupid, keda soovitakse kõnetada. Kõige olulisem on enda jaoks teadvustada, et ettevõtte brändi loomine algab seestpoolt väljapoole Kaunis kujundus ja ägedad videod ning nende levitamine sotsiaalmeedias on maha visatud raha, kui ettevõte pole esmalt panustanud tugeva organisatsioonikultuuri loomisse ja inimeste rahulollu. Ettevõtte kultuuri ei saa teeselda. Kui organisatsioonikultuur ja väärtuspakkumine ei vasta värvatavate ootustele, saab uus töötaja kiiresti aru talle loodud illusioonist. Millistes kanalites pildil olla? Tööandja bränding hakkab vilja kandma peale pikaajalist, järjepidevat ja läbimõeldud tegevust. Nagu turunduses laiemalt, tasuks ka tööandja brändist rääkimisel valida vaid need kanalid, kuhu jõuate järjepidevalt panustada. Olenemata kanalite valikust, on sisu ja selle kvaliteet see, mis loeb. Mõelge välja, millega teie ettevõte oma sektoris võiks eristuda. Mille eest teie ettevõte võiks seista? Kui te olete organisatsioonikultuuri teadlikult ja järjepidevalt panustanud, olete tööandja brändi loomisest ja levikust tinglikult 2/3 ära teinud. Enne välistele kanalitele panustamist tuleks fookusesse võtta ettevõttesisene suhtlus. Ettevõttesisene suhtlus • Andke töötajatel võimalus anda tagasisidet. Uurige, milline on ettevõtte kuvand praeguste ja endiste töötajate seas, sest praeguses avatud inforuumis uurivad kandidaadid, milline on elu ettevõttes tegelikult. • Kaasake neid brändi (sisu) loomisse ja levikusse. Koduleht Kodulehel võiks olla värbamisele pühendatud alamleht, mis on hea koht ettevõtte väärtuspakkumisest rääkimiseks: mida ettevõte väärtustab, millesse panustab, milliseid tiitleid omab ja millised on vabad ametikohad. Kus brändi sõnumeid levitada? Nagu eelpool mainitud, panustage kanalitesse, mida kasutab potentsiaalne sihtgrupp ja kuhu te sisu luua suudate. Instagram: Instagram on hea platvorm, et jagada toredaid hetki tööelust ja inimestest, kes on ettevõtte toodete ja teenuste taga. Facebook: Facebook aitab tõsta teie ettevõtte tuntust ja kandideerijate teadlikkust. Sisu võiks olla huvitav, hariv ja kasulik. Laske töötajatel jagada näiteks ürituste emotsioone ja töökuulutusi. Linkedin: Tööalane võrgustik professionaalidele. Jagatakse pigem tööalast sisu. Hea keskkond spetsialistide värbamiseks, sh rahvusvaheliseks värbamiseks. Youtube: videosisu jagamiseks. Video on ka Eestis saanud üha atraktiivsemaks turundusmeetmeks. Inimesed tahavad sisust saada kiire ja interaktiivse ülevaate ning võrreldes tekstiga võimaldavad video ja pilt seda palju väiksema vaevaga. Videol peaks olema ka eesmärk. Seosetu sisu edasi andmisest pole kasu. Trükimeedia, raadio, televisioon, podcast’id, valdkonna üritused: Need kanalid on hea tugi sotsiaalmeediakanalitele ning hea võimalus, kus ühildada ettevõtte bränd ja juhi persoonibränd, sest spetsialistid valivad ettevõtet sageli ka juhi järgi. Juhi arvamusliidri positsioon oma valdkonnas tugevdab kindlasti ka tööandja brändi. Mainekonkursid Mainekonkursid annavad kandideerijale teatud kindluse, et töötaja rahuloluga on eesmärgipäraselt tegeletud. Kui ettevõttes on paika pandud fookus, millist sisu ja sõnumit tööandja brändinguga edastama hakatakse, siis tasub püüelda ka alljärgnevate tiitlite poole.
Kokkuvõtteks Tuleb meeles pidada, et nii meie praegused kui ka endised töötajad on meie brändisaadikud ja soovitajad uutele huvilistele. Teie kohta leviv positiivne tagasiside võib teha teie eest kogu turunduse, aga samas võib rahulolematu töötaja arvamusavaldus teha nähtud vaeva olematuks. Ettevõtte sisekliimat ei saa teeselda, bränding algab ettevõtte seest ja kui töökeskkond on kehv, siis ei kompenseeri seda ka töökuulutuste äge disain. Ehk pikas perspektiivis on edukad need, kes on ka sisult parimad tööandjad, mitte ainult ei näi seda. Artikkel ilmus täismahus 26.märtsil Äripäeva Personaliuudistes ning Äripäeva teabevaras.
https://www.personaliuudised.ee/uudised/2021/03/25/millised-on-parimad-tooandja-brandingu-kanalid
0 Comments
 People in marketing have arrived in the field via quite different paths, and therefore specialists have also different experiences and skills. Many have made a choice when choosing an education path, many have added marketing tasks along the way as they fulfilled some other role. The previous example was exactly the way I first crossed paths with marketing. Unexpectedly, the departing marketing manager assigned her official duties to my desk. And so it all began - with a few university lectures and the enthusiasm of a young project manager. I had to organize the biggest campaign of the year, which was the shopping center's spring campaign and fair. In retrospect, I did everything backward of course, but I did as well as I could, and fortunately, I had assistance from helpful people in the radio and newspaper advertising departments, as well as the design office. But it worked out well, I received praise and a bonus, and this first positive experience became the start of my marketing career. In reading today's job offers for marketing specialists, I can see many are looking for a "jack-of-all-trades" - someone who will create content, think up a strategy, manage the budget, handle social media, digital marketing, video marketing, PR, graphic design, work with branding, and also manage sales?! I've actually done it all and for a moment there was a terrible urge to take on all of those responsibilities. Today, I still do a bit of everything, I create a strategy, think about and create content stories, set up Facebook and Google Ad Campaigns, and create simple websites or campaign pages when necessary. Yet today I don't think it pays to run off in every direction. At least I feel personally, that as a marketing person, it's not possible for me to be up to speed in all areas, because one needs to acquire new skills on a daily basis. There is a need to specialize in both- areas of expertise and skills. Apparently, I have been most influenced by the fact that even though I've been a marketing service provider and another time an agency customer, and have come to know the agency Brand Manual and similar super providers at the same level, I now want to offer my customers the best I can! And because of this, I must acknowledge that in order to get the best results, I need a strong specialist/mentor in almost every field. As a creative person, I also need like-minded people around who will give an extra boost to new ideas. I have no doubt that there are multi-talents out there too, who are really at the level of "jack-of-all-trades" ! The average Estonian company does not have the money or the courage to make an initial investment to hire a top agency. Marketing doesn't deliver a return on investments from day one either, but with a long-term partner who knows the company, the market, and the products, the return is pretty good. This is perhaps a good starting platform or middle ground for a competent marketing manager (or specialist) who can do his part himself but also dares to say that in order to achieve very good results, experts in his field must be involved, be they digital or content marketing experts. Because, in the end, you want to make money, not save as much money as possible from marketing expenses. Certainly, a company with ambition and a turnover of a few thousand euros a month can't afford all of these specialists, but as of today, I would recommend taking on a specialist where it is most badly needed, whether it be content creation or a digital marketing specialist, and note that with a constrained budget, you have to contribute to the creation of useful content yourself and constantly learn. Free opportunities to achieve even entry-level skills in every marketing channel are great. Kaire Tammer Marketing Manager  Finants ja Marketing OÜ (lühendina FMD) on „Edukas Eesti Ettevõte“, mis on ühendanud oma klientide jaoks kaks strateegilist valdkonda: raamatupidamine ja turundus. FMD on veendunud, et korras finantsid ning läbimõeldud turundus- ja müügitegevus on just need, mis ettevõtete edus olulist rolli mängivad. Ettevõtet tutvustas lähemalt firma asutaja Kaire Tammer. Millal sai FMD ettevõte alguse? „Ettevõte loomise ajendiks oli minu enda otsing ideaalse töökoha järele. Samuti olid soosivaks pereettevõtete vajadused teenuse järgi ja enda isiklik huvi nende valdkondade vastu, mis andsid hea stardiplatvormi. Oma firma asutamise ajal oli õnneks kliente, kes olid valmis mind esimesest päevast usaldama. Algus oli nagu alustaval väikeettevõttel ikka, kõigepealt teenindad lähimaid sõpru, siis tuttavaid ning kui end tõestad, hakatakse edasi soovitama,“ meenutab Tammer. „Ettevõtte loomise idee idanes ca 3 aastat ja sama kaua sai end ka selleks ette valmistatud, nii teadmiste kui ka oskuste poolest. Olen üsna isepäine ja suurettevõtetesse kohandumine ei tulnud hästi välja. Kui tahad teha asju oma reeglite järgi, tuleb hakata ettevõtjaks. Suurim õnn on leida kolleegid, kes vaatavad samas suunas, on sõbralikud ja innukad. Siis on lootust, et ettevõte jääb püsima ja kasvab.“ Kuidas jõudsite ideeni ühendada raamatupidamine ja turundus? „Esialgu võib tunduda, et raamatupidamine ja turundus on nagu öö ja päev, kuid samas on need kaks kriitilist komponenti, mida ettevõtted oma äris vajavad. Just vähesed oskused ja teadmised nendes valdkondades saavad ettevõtetele saatuslikuks.“ „Kui ettevõtet alustatakse, siis sageli on see hea idee mingis valdkonnas, mida juba tuntakse või saab hobist töö. Raamatupidamise ja turunduse valdkonnas kirest ainult ei piisa. Edu saavutamiseks on tarvis ka vajalike teadmistega spetsialisti abi. Oleme seda kohanud ka äriplaane koostades, et nimetatud valdkondades vajatakse enim abi. Ettevõtja roll on äge, kogu aeg õpid midagi juurde ja samas saad aru, kui paljut veel ei tea.“  Mida peate oma ettevõtte konkurentsieelisteks?
„Aeg on näidanud, et kahe äriteenuse pakkumine on ennast õigustanud. Üha rohkem tekib kliente, kes vajavad mõlemat teenust ning kindlasti on lihtsam teha koostööd juba harjumuspärase partneriga. Ettevõtet luues oli minu jaoks prioriteetne luua töökoht, kus mul oleks endal hea.“ „Sama olen üritan jälgida ka oma töötajate osas. Olen eelnevates töörollides tundnud, et halb sisekliima võtab rohkem energiat kui töö. See on asi, mida soovin enda ettevõttes vältida. Kliendile ei suuda pakkuda head teenust inimesed, kes pole ise õnnelikud. Samuti peab meeskond hästi kokku sobima.“ „Igal juhul ma püüdlen sinna suunas, aga palju saab veel ära teha ja palju on olnud õppida. Kohe ei ole kõik õnnestunud nagu noorel ettevõtjal ikka, kogemustest jääb väheks. Raske on leida tasakaalupunkti, kus tööd on sama palju kui inimesi ehk siis töölauad oleksid mõõdukalt kaetud ega mitte üle- või alakaetud.“ Kes on teie peamised kliendid? „Meie klientideks on nii alustavad ettevõtjad kui juba aastaid tegutsenud tootmis- ja teenindusettevõtted. Oleme kõrvalt näinud ka klientide kiiret kasvu. See on olnud meile väljakutse ja kindlasti ka arenguhüpe, et olla nende ootuste kõrgusel. Turg on muidugi küllastunud ka meie valdkondades aga tuleb eristuda ja olla tasemel ning mitte latti alla lasta. Ainult soodsa hinnaga pikalt ei konkureeri. Pidevalt uurime personaalselt tagasisidet ja proovime olla klientide ootuste kõrgusel. Eriti siis kui klient on kuskilt üle tulnud, on vastutus eriti suur, et olla ootuspärasem partner.“ Millised on teie äripõhimõtted? „Sobivad inimesed sobivates rollides. Pidevalt tuleb jälgida ettevõtte finantsseisu. Esimesel aastal tegeled sellega, et ettevõtet käima saada, kolmandaks aastaks näed, kas tekib areng ja viiendal aastal (täitus FMD ettevõttel novembris 2019) peab hoolega jälgima, et kulud ei kasvaks kiiremini kui tulnud, sest kasvamine tähendab meeskonna suurendamist ning uue töökoha loomine on kallis. Firma edu olulisteks teguriteks on kindlasti ka iseenda teadmised finants ja turunduse valdkonnast,“ selgitab Tammer. „Edukas Eesti Ettevõte“ tunnistuse üle on mul väga hea meel, sest tean, et mu kliendid peavad sellest tunnustusest väga lugu ning on väga hea tunne, et ka meile see tunnustus osaks sai,“ võtab Kaire loo kokku. Refereeritud artikkel ilmus Ärilehes 25.11.2019  Õnnestunud tööandja brändimist ei tuleks mõõta mitte kasvanud kasumis, vaid kandideerivates ja palgatud talentides. Mis – tõsi küll – võivad kokkuvõttes käsikäes käia. Kaire Tammer, turundusjuht 1996. aastal avaldasid Simon Barrow ja Tim Ambler teadusliku artikli nimega „The Employer Brand“, mida loetakse esimeseks tööandja brändingu ideed tutvustavaks teoseks. Loomulikult oli seda mõtet ka varem siin-seal ringi pillutud, kuid mitte sarnases mahus. Juba 1997. aastal ilmus Harvard Business Pressilt „The War for Talent“, mis käsitles sarnast temaatikat. Tänaseks leiab sadu artikleid ja arvamusliidreid (nt Brett Minchington) rääkimas tööandja brändingu teemal, kuid ikkagi aetakse selle tähendust sassi laiemalt värbamisturundusega. Tööandja bränding keskendub vähem ettevõtte pakutavatele toodetele või teenustele ning tegeleb hoopiski enese kui hea tööandja tutvustamisega. Õnnestunud tööandja brändimist ei tuleks mõõta mitte kasvanud kasumis, vaid kandideerivates ja palgatud talentides. Mis – tõsi küll – võivad kokkuvõttes käsikäes käia. Käimasolevates projektides puutun ikka ja jälle kokku tööandja brändinguga ja Scoro samateemalise seminari külastus ajendas tegema mõtetest kokkuvõtet. Tööturg 2019. aastal Eestis on viimasel ajal probleemiks olnud kvalifitseeritud töötajate puudus ja konkurents talentide pärast, mis ka tõenäoliselt on teinud tööandja brändingu sedavõrd kuumaks teemaks. Loomulik põlvkonnavahetus tööturul on muutnud keskmise inimese ootusi töökohale. Kui varasemalt oli ideaaliks töötada elu jooksul ühes-kahes ettevõttes ja tuua leib lauale, siis hetkel aktiivne tööpõlvkond hindab kodu ja töö ühildamise võimalusi, paindlikku tööaega, huvitavaid ülesandeid, kaasaegseid tööruume, panust ühiskonna ja enese arengusse. Reaalsuses dikteerivad tänase päeva tööturgu töötajad mitte tööandjad. Statistikaameti andmetel on pikaajaliste töötute arv viimase 20 aasta väikseim ja töötuse määr vaid 5,4%. Samal ajal nägi 2018. aasta rekordilist osaajaga töötajate arvu (82 000 inimest), mida on kindlasti võimendanud vastutulelikumad töötingimused ja vajadus kvalifitseeritud tööjõu järgi (ka siis, kui see on ainult poole ajast või kontorist eemal). Need, kellel oli varasemalt raske endale töökohta ühel või teisel põhjusel leida, on samuti paindlikumas töömaailmas konkurentsivõimelisemad. Minu väärtused tööandjana Ise hakkasin ettevõtjaks, sest minu isikuomadused, ootused töökohale ja -keskkonnale, olid midagi mida tol momendil tööturg ei pakkunud. Nagu öeldakse – ära vingu, vaid tee ise paremini, nii sai ka tehtud otsus endale meelepärane töökoht ise luua. Usun, et pole ainus, kellele ei meeldi kammitsatesse ja raamidesse surumine. Nagu paljud – tean ise, et olen kohusetundlik, töö saab alati tehtud, kokkulepetest kinnipeetud ja eesmärgid saavutatud. Kui töö iseloom seda just ei nõua (klienditeenindus vms), siis näen nn tagumikutundide tegemist tagurliku tingimusena. Ka antud artiklit kirjutan pühapäeva õhtul kell 18, sest juhtumisi on just praegu langenud kokku tingimused, mis aitavad mul keskenduda: ei lenda peale uusi ülesandeid ega e-maile, kontoris on surmvaikus, aju puhanud ja mõtted vabad. Varasemalt palgatöölisena ei tundunud mulle aus olukord, kus eelmine õhtu tuli kontoris viibida 20-ni õhtul, aga järgmisel päeval sama säravalt kell 8 uuesti platsis olla, sest muidu tervitas kolleegide silmis tööluusis süüdistav pilk. Hindan positiivset õhkkonda, kus ei ussitata ja ei nähta sisepingetes võimalust töökoha sisese konkurentsi tekitamiseks. Tulles mineviku meenutuste juurest tagasi tänapäeva, siis just need momendid on mind vorminud tööandjaks, kes valmis oma töötajatele pakkuma paindlikku tööaega ja -tingimusi. Loomulikult tuleb siinkohal silmas pidada, et selline töövorm ei sobi kõigile ja nõuab suurt vastastikku usaldust. Klientide vajadused, pangamaksete kellaajad, tööde tähtajad ja muud tööprioriteedid peavad paigas olema, sest erinevates asukohtades viibides pole vajadusel võimalik uksele koputada ja koheselt aru pärida. Ehk siis tööandja poolse suure vabadusega antakse kaasa ka suur vastutus. Ja kui inimesena tead, et tähtajad kipuvad ununema, paberid kaduma, mõte kodus uitama – säästa nii end kui tööandjat kodukontori kadalipust. Mõtted Scoro seminarilt, mis vajaksid üle kordamist Scoro seminaril oli palju tuttavaid mõtteid, kuid enim jäi kõlama see, et ettevõtte kultuuri ei saa teeselda. Kui sisekliima ja töökeskkond ei ole head, siis närib uus töötaja kiirelt läbi talle tekitatud valeootused. Tundub mõneti ilmselge, aga tööandja brändingu puhul tuleks rõhku panna ka teadlikkuse suurendamisele. Moment, kus sinu juurde kandideerivad inimesed, kellele ei pea enam seletama enda brändi põhiväärtusi vaid saab nende kohta kandidaadilt endalt pärida, on vihje õnnestunud imago-loomest. Mõned nipid enda kui ihaldatud tööandja brändimiseks:
Üks Eestile spetsiifilisi omadusi, on see kui väikene on meie maailm. Kui nüüd seda ringi kitsendada veel enda ettevõtte valdkonnaga, siis jääb üsna väikene seltskond alles. Ükskõik mis põhjustel on töösuhe oma töötajaga lõpetatud, siis peaks seda alati tegema nii viisakalt ja heade soovidega kui võimalik. Tuleb meeles pidada, et ka meie endised töötajad on meie brändi kandjad ja referentsiks uutele huvilistele. Näiteks leiab huvitatud kandidaat väga kergesti LinkedIni (vahel ka Facebooki) kaudu üles teie ettevõttes töötavad või töötanud tuttavad. Siin on moment, mis võib hea sõna puhul teha kogu turunduse teie eest, aga rahulolematu töötaja puhul teha nähtud vaeva olematuks. Ettevõtte sisekliimat ei saa teeselda, bränding algab ettevõtte seest ja kui töökeskkond on mäda, siis ägedad disainid töökuulutustes seda ei paranda. Miks sind peaks huvitama tööandja bränding?
Kaire Tammer, turundusjuht Katriin Bachmann, turundusspetsialist Kasutatud on ka materjale Scoro lahtiste uste päevalt “Kuidas kujundada tööandja brändi?”  Viimaste aastatega on turundusteenuse osutajate hulk kasvanud, seal hulgas nii freelancerite, konsultantide kui agentuuride arv. Rohkete valikutega on ka tugevamaid kerge kimbutama valikuparadoks (paradox of choice), siit aga idee võtta mõned mõtted sel teemal kokku ja teha lugeja elu lihtsamaks. TÖÖ HULK Kõigis ettevõtetes pole vajadust täiskohaga turundusjuhi järele, kas siis valdkonna spetsiifika või muu tõttu. Sellises olukorras nähakse valikuvõimalusi must-valgelt, võtta turundusinimene palgale või proovida veel ilma hakkama saada. Lisavõimaluseks on võtta keegi tööle poole kohaga, aga sellist kvalifitseeritud tööjõudu pole jällegi saadaval. Siin aitabki välja turunduskonsultant, kes teeb tööd täpselt nii palju kui ettevõttel vaja, omab vastavaid oskusi ja kellele „tagumikutundide“ eest maksma ei pea. Kui aga ettevõte ise on suur ja peab plaani turundusele suuri summasid kulutada, siis tasuks tõepoolest kohe esimesel võimalusel mõelda täiskohaga turundusjuhi palkamisele. Miks mitte võtta turunduskonsultant isegi abiks palkamisprotsessis, sest tõenäoliselt oskab ta firma vajadustele vastava töötaja välja valimisel abiks olla. HIND Palgatöötaja puhul sõltub hind peamiselt tema varasemast töökogemusest ja lisandub kõige töö jaoks vajaliku hankimine. Turunduskonsultandi palkamisel puuduvad püsikulud kontori tehnikale, tarvetele, töökohale, koolitustele, puhkuse- jms hüvitistele. Konsultandi tiim suudab vajadusel tagada aastaringse teenuse olemasolu, sest on arvestatud haiguste ning puhkustega. Turunduskonsultantide töös on palju vajadust networkingu järele ja seega on neil tõenäoliselt olemas koostööpartnerid, kellelt saab „sõbra“-hinnaga kvaliteetseid trükiseid, disaine, videoklippe jms. Palgatöötaja on tõenäoliselt harva pidanud selliseid tutvusi leidma või on need majas sees olemas olnud. PERSPEKTIIV Igapäevaselt kolleegidega tööruumides ja lõunal jutustamine aitab kaasa team-buildingule ning koostööle. Küll aga võib suur usk oma brändi tuua tihtipeale kaasa nn brändipimeduse. Väline konsultant näeb olukorda värske pilguga ja haldab ka teisi brände, seega on tema turunägemus vähem kallutatud. Sageli on konsultandi suurema pildi nägemisest kasu juba esimesel kohtumisel, kus selgub kas tuleks alustada „vundamendi ladumisest“ või piisab materjalide ja tegevuste kaasajastamisest ja juurde loomisest. Konsultandi teeb tema hinnangutes objektiivsemaks ka see, et ta pole mõjutatud „kontoripoliitikast“. Heade suhete hoidmine kolleegidega, ametikõrgendus ja vajadus töökohta säilitada muutuvad sagedasti roosadeks prillideks otsuste tegemisel. Kiidulaul on tore, aga kas selle eest on soovi ka maksta? VASTUTUS Turunduskonsultant vastutab kõigi oma tegude eest teie vahel sätestatud kokkuleppe ja lepinguga. Tegemist on partnerlussuhtega, kus mõlemad osapooled on iseenda ülemused. Konsultandil puudub juhataja näol turvavõrk, kuid see tähendab suuremat iseenese vastutusvõimet. Konsultant vastutab kohtumiste, eesmärkide ja etappide täide viimise eest ise. Ka palgatöötaja vastutab oma töö eest, kuid olles mutter ettevõtte hierarhias siis kehtivad teised mängureeglid. Küsimused, mida endale esitada enne turunduskonsultandi või töötaja palkamist: - Milliseid kompetentse mul oleks vaja, mida mul hetkel firmas ei ole ( turunduskompetents, äriline mõtlemine)? - Kas ma vajan täiskohaga spetsialisti? - Mis on minu eelarve? - Mis on minu lühi- ja pikaajalised eesmärgid? Kaire Tammer, turundusjuht Katriin Bachmann  Ma olen kokku puutunud päris paljude Eesti ettevõtete turundustegevustega ja mulle on jäänud silma kindlad trendid ja mustrid. Ma arvan, et neist tasuks õppust võtta. Eriti puudutab see ettevõtteid, kellel ei ole palgal turundusspetsialist, vaid töö on jaotatud ettevõttes tegevjuhi- sekretäri- projektijuhi ja teiste vahel. a) Ettevõtted, kes on kümme ja rohkem aastat turul olnud, teavad päris hästi, mida kliendid tahavad. Sageli on töötajatel ka suurepäraseid turunduse ideid, aga siin on paar aga… 1. Headest mõtetest pole kasu, kui nad jäävad sahtlisse. Ja seda juhtub Eestis palju. 2. Väga tihti tehakse ideede ellu viimiseks paar ponnistust ja siis jõud, aeg ja ind vaibub. 3. Enne kriitilisi, kuid pikalt ette teada olevaid tähtaegu (nt jõulud) tuleb viimasel hetkel arusaam, et nüüd peaks tegutsema. b) Turundusest tekivad kulud, aga mitte tulud. Pigem on reegel, et esialgu tuleb panustada omajagu ajalist ja rahalist ressurssi turundusse ja alles siis hakkab sealt tagasi tulema. Kui aga tegevused jäävad ühekordseks või jäävad lõpule viimata, siis tekib valdavalt vaid kulu. c) Ei ole kuskilt õppida. Kui ei seata turundustegevuste eesmärke ega mõõdeta nende saavutamist, siis on raske järgmisel korral paremini teha. d) Kui suures pildis puudub plaan, tähtajad ja vastutajad, siis ei tasu oodata ka tulemust. e) Turunduses, IT-s, moes ja kõikvõimalikes muudes valdkondades muutub elu iga päev, tehnoloogia ja uuendused jooksevad eest ära. Kõigega ei ole võimalik ennast kurssi viia ja kursis hoida, eriti veel mõne muu põhirolli kõrvalt. f) Sageli ei ole enda jaoks ka kirja pandud, kes on klient, mis teda huvitab ja millisest kanalist ta infot hangib. Sellisel puhul on tulemused analoogsed: Saime soodsa pakkumise ajalehe reklaamile või bännerile kanalis X. Kokkuvõttes kulu oli 300 € aga tulu sellele 0 ja mõju ning huvi raskesti mõõdetav. g) Müük ja turundus on kui sukk ja saabas. Turundusmeeskond peaks toetama müügieesmärkide saavutamist ning müügiinimesed kostitama turundusinimest teabega kliendist ja tootest. Kokkuvõttes ma usun, et iga spetsialist jäägu enda liistude juurde ja kui turundusse panustada, siis teha seda eesmärgipäraselt ning võimalusel asjatundlike nõuandjate abiga. Kaire Tammer, Turundusjuht  Järgnevalt kokkuvõtte ideedest, mida esitleti Tallinn Marketing Weeki seminaril. Minu jaoks oli nn teismeliste turunduse seminar üks parimaid ja sisukamaid ettekandeid kogu turundusnädala vältel. Väga head ja sisukad esinejad, sh Kohlben Vodden (StoryScience Ldt), Annely Emma Krell (YFU Eesti MTÜ), Martti Hallik- youtuber. 2020. aastaks on 26 % Eesti tarbijatest nn Z generatsioon. Z-generatsiooni kohta ennustatakse ja räägitakse järgmist:
Kui järjestada sotsiaalmeedia kanalid olulisuse (sisu jälgimise/populaarsuse) järgi, siis need on järgmised:
Rahvusvahelised brändid, mis juba väga edukalt Z- generatsioonile turundavad:
Kaire Tammer, Turundusjuht  Tallinn Marketing Weeki keskpaigas toimunud seminari põhjal võiks anda edasi mõned soovitused, kuidas jaekaubanduses turundada. Esinesid: Nora Huovila, (VIDEOLY), Arttu Salovaara (BOND), Marina Ovchinnikova (SALT), Tatu Kuivalahti (Custobar) 1. Anna inimestele põhjus sinu äri külastada. Mõtle, kuidas veel inimesi oma poodi saada. Korralda üritusi, paku haruldasi tooteid, tee soodustusi läbi veebi. 2. Mõtle läbi kuidas sa midagi müüd. Eelda, et keegi ei vaja su kaupa. Küllap on see ka tõsi, tänapäevases kaupadest küllastunud linnades pakub peaegu ükskõik mida mitu tegijat. Seega peaksid sa pigem mõtlema, kuidas sa muud ja kuidas see konkurentidest eristub. 3. Muretse väikeste asjade pärast. Lihvi detaile. Saatan peitub detailides. Väikesed asjad on need, miks klient sinu juurde tagasi tuleb. 4. Ole uudishimulik. Ära kunagi lakka otsimast oma valdkonna kohta uut infot, jälgimast uusi trende. Uuri oma konkurentide kohta, tutvu oma töötajatega. Tunne kõige vastu huvi. Infoühiskonnas on info omamine relv. 5. Motiveeri oma kliente tegutsema ja näe nende soove ette. Näiteks kui sul juhtub olema pood, mille kaupade seas on ka palju populaarseid jõulukinke, siis paki osa neist juba enne ära, et eriti ajanappuses olevad kliendid saaksid haarata kaasa juba pakitud kingi! 6. Õpi tundma oma poe asukoha naabruskonda. Kõigepealt pead sa olema lokaalsel tasandil tõsiseltvõetav, alles seejärel tasub trügida suuremasse mängu. 7. Samas ei tohiks sa jääda kinni vabandusse, et sul ongi väike äri. Paku võimalikult palju kaupu, otsi nišše, leia unikaalseid tooteid. Ole väike, aga käitu nagu suur. 8. Ühenda oma äri võrku. See tähendab, tee endale veebipood, tee ennast Googles leitavaks. Miski ei anna tänapäeval su ärile rohkem usaldusväärsust, kui korralikud netiotsingu tulemused. 9. Leia oma äri lugu. Mõtle, mis on see, millest sa tahad klientidele rääkida. Mis on sinu loos erakordset? Inimesed suhestuvad lugudega, see näitab ka sinu äri inimlikumat ja pehmemat poolt.  Kaire Tammer, Turundusjuht  Täna algas nädal aega kestev Tallinn Marketing Week. Minu jaoks üks meeldivamaid ja parima hinna-kvaliteedi suhtega (iga-aastane) turundussündmus. Ühelt poolt inspiratsiooni kogumiseks, lisaks arengutega kursis olemiseks või olulise meelde tuletamiseks, kindlasti ka kontaktide kogumiseks. Esimene päeva osa oli pühendatud tehisintellektile. Ettekande tegid Tom De Ruyck ( Insites Consulting) , Taavi Tammiste (SIFR), Katrin Aron (Tele2). Millised olid põhi ivad, mida ma konverentsi esimeses osas üles korjasin: 1) Robotid võtavad ära korduvülesanded, kus pidevalt on samad liigutused ja kliendi küsimused- a´la hotelli „check in“, kus on palju standard protseduure ja küsimusi: kus toimub hommikusöök, millised on parimad vaatamisväärtused piirkonnas jms. Kui sellistele küsimustele saab vastata robot, jääb päris inimestel aega olulisemate kliendiprobleemide ja parema klienditeeninduse jaoks. Robotid ei võta tööd ära vaid teatud juhtudel loovad töökohti juurde. See annab aega tegeleda klientidega rohkem ja sisukalt. Nagu ütles Tom De Ruyck: „Staff is happy, because they don´t have to do the monkey job and then they can feel a real passion towards the clients“. 2) Teenindusrobotil võiks olla meeldiv iseloom, et klientidel oleks temaga tore suhelda. Samuti tasub arvestada sellega, et inimestel meeldib robotit proovile panna ehk küsida naljakaid küsimusi. On tore, kui robotil on varuks ka mõned humoorikad vastused. 3) Keskendu andmetele. Kriitiline on välja mõelda, kuidas ja mis andmeid koguda ja millised andmed on sul olemas, muidu on raske teha otsuseid või teed valesid järeldusi. See on oluline nii roboti loomisel kui roboti kasutamisel andmetöötluseks. Näiteks Tele2-s kaardistati ära küsimused, mis on korduvad ja mille vastamiseks pole vaja inimest. Roboti vajadus tulenes sellest, et kõnekeskus oli ülekoormatud. Sündis vaimuks juturobot "Juta", kes teenindab Facebookis. Ka Tele2 kogemus on see, et inimesed panevad roboti proovile ja küsivad meelega kentsakaid küsimusi. Samuti tahavad paljud inimesed robotiga ka niisama jutustada. Tele2 valis selle tee, et inimesed saavad alati eelnevalt teada, et suhtlevad robotiga. Nende õppetund oli see, et tuleb selgelt märku anda, kuidas vajadusel saab ümber lülituda inimteenindajale. Tele2 lõi oma juturoboti Chatfuel platvormile. Tulevikuks on neil vaja panustada platvormile, mis tunneb paremini ära teksti ja suurendab arusaamist pikast tekstist. 4) Soovitused, kuidas alustada enda ettevõtte roboti loomist? • Kaardista ära kriitilisemad probleemid, mis vajaksid lahendust • Millist lahendust saaks automatiseerida? • Kuidas võimalik lahendus aitaks ettevõtet ja klienti? • Vali, millise valdkonnaga tahad tegeleda ja sea eesmärke • Vaata, milliseid andmeid sul on, mida võtta aluseks? • Vahel tasub lansseerida ka veel poolik lahendus ( nn testversioon), sest kui kliendid hakkavad kasutama lahendust, siis see aitab treenida chatbot-i . Aga tasub selgelt mõista anda, et tegemist on testperioodiga ( Tele2 kogemus). 5) Kas juturobotitele laienevad GDPR-i nõuded? Kui klient ei pea ennast ära autentima, siis GDPR nõuded ei laiene. Kui peab ennast ära autentima, siis laieneb. 6) Kas robotid hakkavad looma sisu ( sisuturundust)? Jah, juba teevad seda, nii tekste kui videoid. 7) Kui kasutada robotit teenindamisel, siis kas peaksime inimest informeerima, et teda teenindab robot? Eetiline vastus on kindel „JAH“. 8) Võimalikud platvormid AI ( tehisintelligentsi) loomiseks. • IBM Watson • Albert AI • Microsoft Bot  Kaire Tammer, Turundusjuht  Meremehed ütlevad, et kapten, kes ei tea, kuhu sadamasse ta sõidab, see sama hästi kui ei sõidagi. Lennunduses öeldakse, et enne, kui sa ei tea, kuhu sa maandud, pole mõtet õhku tõusta. Ma arvan, et ettevõtluses kehtib midagi taolist. Enne, kui sa ei tea, mida sa täpselt tegema hakkad, pole mõtet tühja rapsida.
Üks esimesi asju, mida tasub teha, et pilti selgemaks saada ja oma tegevusi paremini mõtestada on korralik äriplaan. Pole vahet, kas teed äriplaani ainult enda jaoks või mõne taotluse tarbeks. Kasu on sellest igal juhul. Annan sulle mõned praktilised soovitused, millest üks äriplaan koosneda võiks ja mida silmas pidada. Kaire Tammer, Turundusjuht 1. Tee turuanalüüs. Sa ei pea tellima professionaalset ja väga analüütilist lähenemist. Usu mind, sind aitab ka googeldades tehtud esmane ülevaade turusituatsioonist. Selle abil saad teada, kes on sinu konkurendid. Saad teada, kas ja kui palju neid on. Lisaks saad teada, milliste ettevõtetega võistled sa sama kliendi tähelepanu nimel, kuigi te ei pruugi otsesed konkurendid olla. 2. Tee SWOT analüüs. Pane kirja oma tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Kui sa selle põhjalikult läbi mõtled, oled tulevasteks kriisideks paremini valmis. Samuti aitab see sul näha uusi võimalusi ja oma ettevõtte fookust teritada. 3. Mõtle läbi oma eelarve. Seejärel alusta otsast peale ja mõtle korra veel eelarve läbi. Ja siis ühe korra veel. Eelarve on tõenäoliselt sinu äriplaani tähtsaim osa. Siin näed puust ja punaselt, millist rahalist ressurssi vajad ettevõtte käivitamiseks ning käigus hoidmiseks. Väga sageli tuleb plaanitavale tegevusele 6 kuud, aasta või pikemaltki peale maksta ning endale palka võimaldada ei saa. Seetõttu alustavad palju oma ettevõttega põhitöökoha kõrvalt, et millestki nn käivitusperioodil elatuda. 4. Pane paika eesmärgid, siis on sul konkreetselt mille poole püüelda. Eesmärgid võiksid ideaalis olla erineva tähtajaga. Pane kirja, mida tahad saavutada kuuga, mida poole aastaga ja mida aastaga. 5. Koosta müügiplaan ja mõtle läbi müügitegevus. Selle peamine mõte on teha endale selgeks reaalsed tegevused, kuidas sa endale kliendid leiad. Aga ära unusta, et ainult plaan ei müü. Klientide leidmine nõuab väga aktiivset müügitööd. See tähendab, et sa pead helistama ja inimestega kohtuma. Ise äriplaane kirjutades näeme, et lisaks finantsplaanile on just turundus- ja müügiplaani koostamine ettevõtete nõrgaks kohaks. 6. Võõrale turule sisenedes maksab eeltöö. Otsi inimesi ja võrgustikke, kes tunnevad kohalikke olusid. Ära lase ennast petta kujutelmal, et näiteks Eesti, Soome, Läti ja Leedu on tegelikult ju päris sarnased. Küllap suures plaanis ongi, aga müügil ja turundusel on alati omad kohalikud nipid ja sageli on kohaliku kontakti olemasolu ja keeleoskus võtmeteguriteks. 7. Mõtle hoolikalt, milliseid töötajaid ja partnereid sul vaja läheb. Üksi ei jõua sa kuigi kaugele. Õiged koostööpartnerid ja head töötajad on need, mis aitavad sul jõuda kaugemale. |
AuthorWrite something about yourself. No need to be fancy, just an overview. Archives
August 2020
Categories |
RSS Feed