Meie hoiame Sinu ettevõtte finantsid korras ja turundustegevuse ajakohasena
Milliseid kulusid kärpida? Milliste tingimuste täitmisel saab ettevõte taotleda töötasu hüvitist?3/25/2020  Kriisi puhul tuleb ettevõtte püsima jäämiseks reageerida võimalikult operatiivselt ja numbrid ettevõtte kasumiaruandes annavad otsustamiseks olulist infot, Seega tee numbrite mõistmiseks koostööd oma raamatupidajaga. Kui tulud drastiliselt vähenevad, siis tuleb paraku kärpida ka kulusid. Hoiame kõigile oma klientidele ja nende ettevõtetele pöialt ning oleme alati valmis nõu- ja jõuga abiks olema. Kaire Tammer, Finants ja Marketing OÜ Kindlasti on inimeste tööaja- ja töötasu vähendamine ettevõtja jaoks valus otsus, sest ettevõtte jätkusuutlikus sõltub pädevatest töötajatest. Toimiva meeskonna üles ehitamine on aega ja vaeva nõudev. Siiski on töötasu enamike ettevõtete puhul üks suurimaid püsikulusid. Aga kui tulud pole veel nii drastiliselt langenud, millest kärpeid alustada? - Lõpetada erisoodustusega seotud hüvede pakkumine:
See on kahe otsaga asi. Kui investeering toob aja või raha kokkuhoiu, tuleks see ehk just nüüd kohe käiku lasta. Ka turg taastub ühel hetkel ja paljud investeeringud on ka ajamahukad ehk tuleks plaani võtta just investeeringud, mis aitavad kriisijärgselt konkurentsivõimelisemalt edasi minna (investeering tehnoloogiasse, digitaliseerimisse, e-kaubandusse, turundusstrateegiasse). Milliste tingimuste täitmisel saab ettevõte taotleda töötasu hüvitist? Kui siiski muudest kärbetest ei piisa, kogusime artiklisse oma klientide jaoks kokku kõige olulisema info, kuidas taotleda töötasu hüvitist, Siit saab hea ülevaate, millised ettevõtted ja juhud kvalifitseeruvad. Samuti leiate viite, kuidas on võimalik töötajate tööaega ja tasu muuta. Tööandja saab taotleda töötajatele töötasu hüvitist, kui ta vastab kahele kriteeriumile kolmest: • käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga; • vähemalt 30 protsendile töötajatest ei ole kokkulepitud mahus tööd anda; • vähemalt 30 protsendil töötajatest on vähendatud töötasu vähemalt 30 protsenti või alampalgani. Tööandja peab vastama neile tingimustele selle kuu seisuga, mille eest töötasu hüvitist taotleb. Töötajad peavad olema tööl töölepinguga. Kas tingimused, mille alusel hüvitist taotletakse, peavad jääma samaks mõlemal kuul, mille eest hüvitist taotletakse? Hüvitise taotlemiseks esitab tööandja töötukassale avalduse iga kalendrikuu kohta eraldi ning vastavad kaks kriteeriumit kolmest võivad olla vajadusel erinevad. Kas hüvitist saavad taotleda ka väikeettevõtted? Hüvitise õigus ei sõltu ettevõtte suurusest. Hüvitist saavad taotleda ka väikeettevõtted, kellel on töölepinguga töötajad ja kes vastavad vähemalt kahele kriteeriumile kolmest (vt esimest küsimust). Kas uutel ettevõtetel on samuti võimalik hüvitist taotleda? Jah. Alla ühe aasta vanused ettevõtted ei saa täita käibekriteeriumit, kuid nad võivad vastata töö mitte andmise ja töötasu vähendamise kriteeriumitele. Kas mittetulundusühingutel ja sihtasutustel on võimalik hüvitist taotleda? Jah. Kõigil tööandjatel, sõltumata õiguslikust vormist, on kriteeriumide täitmise korral võimalik oma töölepinguga töötajatele hüvitise maksmist taotleda. Kuidas peab tööandja tõestama, et käive on eelmise aasta sama ajaga võrreldes langenud? Tööandja esitab võrdluse näiteks e-Maksuameti maksukohustuslaste registri väljavõttena. Maksuandmete tõendi kohta leiate rohkem infot siit: www.emta.ee/et/maksuandmete-toend-juriidilisele-isikule Mida tähendab, et tööandjal ei ole vähemalt 30% töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda? Kuidas peab tööandja tõendama, et tal pole töötajale tööd anda? Tööandjal on õigus taotleda töötasu hüvitamist, kui tal ei ole töötajale tööd anda ja ta kohaldab töölepingu seaduse § 35 või § 37. See tähendab, et hüvitisele on õigus nii neil tööandjatel, kellel pole tööd anda ja kes on seetõttu töötajate palku vähendanud, kui ka neil tööandjatel, kellel pole tööd anda, aga kes pole töötajate palka vähendanud (säilitavad keskmist töötasu). Mõlemal juhul tuleks töö mitteandmisest töötajale teatada kirjalikult, et seda oleks võimalik töötukassale tagantjärele tõendada. Kas tööandja peab taotluse esitamise hetkel olema esitanud töötajatele teatise töötasu vähendamiseks või peab töötasu olema hüvitise taotlemise ajaks juba vähendatud? Tööandja peab taotluse esitamise ajal juba olema vähemalt 30% töötajate palka vähendanud vähemalt 30% võrra. Kui palju tuleb töötajale ette teatada tema töökoormuse vähendamisest? Kokkulepitud töökoormust võivad töösuhte osapooled igal ajal kokkuleppega muuta. See tähendab, et töölepingut muudetakse ja hakatakse töötama näiteks osaajaga. Töölepingu seaduse § 35 käsitleb töö mitteandmist, mille kohta ei ole seaduses sätestatud etteteatamisaega. Mõistlik on töötajaid töö mitteandmisest teavitada esimesel võimalusel. Kui palju tuleb töötajale ette teatada tema töötasu vähendamisest? Töölepingu seaduse § 37 lõige 4 sätestab, et tööandja peab kavandatavast töötasu vähendamisest töötajate usaldusisikut või usaldusisiku puudumisel otse töötajaid vähemalt 14 kalendripäeva ette teavitama. Töölepingu seadus ei sätesta erisusi, mille kohaselt on tööandjal võimalik töötasu ühepoolselt kohe vähendada. Täpsemalt saab lugeda Tööelu portaalist: www.tooelu.ee/et/uudised/2575 Millise ajaperioodiga võrreldes peab olema töötajate palka vähemalt 30% võrra langetatud? Palka peab olema vähendatud 30% võrra võrreldes töötaja töölepingus kokkulepitud töötasuga. Kas kõikide töötajate töötasu kokku või iga töötaja töötasu peab olema vähemalt 30% võrra langetatud? Töötasu vähendamist 30% võrra hinnatakse iga töötaja puhul eraldi, võrreldes vähendamist tema töölepingus kokkulepitud töötasuga. Kas ja kuidas saab tööandja taotleda hüvitist, kui ta maksab töötajatele miinimumpalka? Miinimumpalka ei saa ju vähendada. Kui töötaja, kellele hüvitist taotletakse, palk on töötasu alammäär, peab tööandja töötajale maksma 150 eurot palka ning Töötukassa maksab 434 eurot. Kas ja kuidas saab tööandja taotleda hüvitist, kui töötajate palk on vaid natuke kõrgem kui töötasu alammäär ning seda pole võimalik 30% võrra vähendada? Tööandjal on õigus taotleda hüvitist ka siis, kui ta vähendab töötasu alammäärani. Näiteks, kui 30% töötajate palk on 700 eurot ning tööandja vähendab töölepingu seaduse § 37 kohaselt nende töötasu alampalgani (584 euroni ehk ligi 20% võrra), siis vastab ta teisele ja kolmandale kriteeriumile. Sellisel juhul peab tööandja neile töötajatele maksma 150 eurot palka ning Eesti Töötukassa maksab hüvitist 490 eurot. Kas ja kuidas saab tööandja taotleda hüvitist, kui töötaja töötab osakoormusega ning tema palk on väiksem kui töötasu alammäär? Kui töötaja palk on väiksem kui töötasu alammäär, saab tööandja taotleda talle töötasu hüvitamist, kui tööandja käive on langenud vähemalt 30% võrra ning tal pole anda 30% töötajatele tööd (töölepingu seaduse § 35 olukord). Tööandja on ka osakoormusega töötajate puhul kohustatud maksma töötajale palka vähemalt 150 eurot. Töötukassa maksab töötasu hüvitisena töötajale ülejäänud summa kuni tema keskmise kuupalgani. Kas toetust on võimalik taotleda ka poole kalendrikuu eest, näiteks perioodi 15.03-15.05 eest? Töötasu hüvitist saab taotleda vaid kalendrikuude eest - kas märtsi ja aprilli, märtsi ja mai või aprilli ja mai eest. Kui kaua töötasu hüvitist makstakse? Töötasu hüvitist makstakse perioodi märts-mai eest, väljamakseid tehakse juuni lõpuni. Allikas: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/huvitise-taotlemine-ja-valja-maksmine
0 Comments
 Finants ja Marketing OÜ (lühendina FMD) on „Edukas Eesti Ettevõte“, mis on ühendanud oma klientide jaoks kaks strateegilist valdkonda: raamatupidamine ja turundus. FMD on veendunud, et korras finantsid ning läbimõeldud turundus- ja müügitegevus on just need, mis ettevõtete edus olulist rolli mängivad. Ettevõtet tutvustas lähemalt firma asutaja Kaire Tammer. Millal sai FMD ettevõte alguse? „Ettevõte loomise ajendiks oli minu enda otsing ideaalse töökoha järele. Samuti olid soosivaks pereettevõtete vajadused teenuse järgi ja enda isiklik huvi nende valdkondade vastu, mis andsid hea stardiplatvormi. Oma firma asutamise ajal oli õnneks kliente, kes olid valmis mind esimesest päevast usaldama. Algus oli nagu alustaval väikeettevõttel ikka, kõigepealt teenindad lähimaid sõpru, siis tuttavaid ning kui end tõestad, hakatakse edasi soovitama,“ meenutab Tammer. „Ettevõtte loomise idee idanes ca 3 aastat ja sama kaua sai end ka selleks ette valmistatud, nii teadmiste kui ka oskuste poolest. Olen üsna isepäine ja suurettevõtetesse kohandumine ei tulnud hästi välja. Kui tahad teha asju oma reeglite järgi, tuleb hakata ettevõtjaks. Suurim õnn on leida kolleegid, kes vaatavad samas suunas, on sõbralikud ja innukad. Siis on lootust, et ettevõte jääb püsima ja kasvab.“ Kuidas jõudsite ideeni ühendada raamatupidamine ja turundus? „Esialgu võib tunduda, et raamatupidamine ja turundus on nagu öö ja päev, kuid samas on need kaks kriitilist komponenti, mida ettevõtted oma äris vajavad. Just vähesed oskused ja teadmised nendes valdkondades saavad ettevõtetele saatuslikuks.“ „Kui ettevõtet alustatakse, siis sageli on see hea idee mingis valdkonnas, mida juba tuntakse või saab hobist töö. Raamatupidamise ja turunduse valdkonnas kirest ainult ei piisa. Edu saavutamiseks on tarvis ka vajalike teadmistega spetsialisti abi. Oleme seda kohanud ka äriplaane koostades, et nimetatud valdkondades vajatakse enim abi. Ettevõtja roll on äge, kogu aeg õpid midagi juurde ja samas saad aru, kui paljut veel ei tea.“  Mida peate oma ettevõtte konkurentsieelisteks?
„Aeg on näidanud, et kahe äriteenuse pakkumine on ennast õigustanud. Üha rohkem tekib kliente, kes vajavad mõlemat teenust ning kindlasti on lihtsam teha koostööd juba harjumuspärase partneriga. Ettevõtet luues oli minu jaoks prioriteetne luua töökoht, kus mul oleks endal hea.“ „Sama olen üritan jälgida ka oma töötajate osas. Olen eelnevates töörollides tundnud, et halb sisekliima võtab rohkem energiat kui töö. See on asi, mida soovin enda ettevõttes vältida. Kliendile ei suuda pakkuda head teenust inimesed, kes pole ise õnnelikud. Samuti peab meeskond hästi kokku sobima.“ „Igal juhul ma püüdlen sinna suunas, aga palju saab veel ära teha ja palju on olnud õppida. Kohe ei ole kõik õnnestunud nagu noorel ettevõtjal ikka, kogemustest jääb väheks. Raske on leida tasakaalupunkti, kus tööd on sama palju kui inimesi ehk siis töölauad oleksid mõõdukalt kaetud ega mitte üle- või alakaetud.“ Kes on teie peamised kliendid? „Meie klientideks on nii alustavad ettevõtjad kui juba aastaid tegutsenud tootmis- ja teenindusettevõtted. Oleme kõrvalt näinud ka klientide kiiret kasvu. See on olnud meile väljakutse ja kindlasti ka arenguhüpe, et olla nende ootuste kõrgusel. Turg on muidugi küllastunud ka meie valdkondades aga tuleb eristuda ja olla tasemel ning mitte latti alla lasta. Ainult soodsa hinnaga pikalt ei konkureeri. Pidevalt uurime personaalselt tagasisidet ja proovime olla klientide ootuste kõrgusel. Eriti siis kui klient on kuskilt üle tulnud, on vastutus eriti suur, et olla ootuspärasem partner.“ Millised on teie äripõhimõtted? „Sobivad inimesed sobivates rollides. Pidevalt tuleb jälgida ettevõtte finantsseisu. Esimesel aastal tegeled sellega, et ettevõtet käima saada, kolmandaks aastaks näed, kas tekib areng ja viiendal aastal (täitus FMD ettevõttel novembris 2019) peab hoolega jälgima, et kulud ei kasvaks kiiremini kui tulnud, sest kasvamine tähendab meeskonna suurendamist ning uue töökoha loomine on kallis. Firma edu olulisteks teguriteks on kindlasti ka iseenda teadmised finants ja turunduse valdkonnast,“ selgitab Tammer. „Edukas Eesti Ettevõte“ tunnistuse üle on mul väga hea meel, sest tean, et mu kliendid peavad sellest tunnustusest väga lugu ning on väga hea tunne, et ka meile see tunnustus osaks sai,“ võtab Kaire loo kokku. Refereeritud artikkel ilmus Ärilehes 25.11.2019  Meie raamatupidajad Tiina Tammer ja Piret Mikser annavad nõu, millised on ettevõtjate põhilised ohukohad raamatupidamises. Midagi pole teha, aga maksud on raamatupidamises kõige rohkem riske kätkev teema. Toome välja viis meie arvates kõige libedamat kohta. 1. Erisoodustused – tea ja kontrolli alati järgi, mis läheb erisoodustuse alla ja mis ei lähe. Kui sa seal eksid, on pärast omajagu sekeldusi. 2. Tee endale põhjalikult selgeks mida võib ja mida ei tohi kuludesse panna. Kui sa kahtled, küsi raamatupidajalt nõu. 3. Eralda rangelt enda ja ettevõtte rahakott. 4. Ära võta lihtsalt raha pangast välja. See on maksurisk. 5. Hoia oma dokumente ja pea nende üle arvet! Kui hiljem peab deklaratsioone parandama, siis tekitab see automaatselt maksuametis huvi. Need on viis põhilist teemat, aga lisame veel neli punkti boonusena. Kui neid ka täidad, siis oled sa raamatupidajale, riigile ja maksuametile hea partner. 6. Vormista oma kulu- ja lähetusaruanded korrektselt või usalda see ülesanne raamatupidajale. 7. Esita dokumendid raamatupidajale õigeaegselt. 8. Koosta müügiarved online programmis mitte Excelis ega Wordis. Meie kliendid saavad selleks ligipääsu Meriti või Directo programmi. 9. Kui sa ei jälgi oma ettevõtte finantsandmeid igapäevaselt, tee seda iseseisvalt või raamatupidaja abiga vähemalt korra kvartalis. Nii ei välju kontrolli alt laekumata arved või sinu enda ettevõtte kohustused.  Õnnestunud tööandja brändimist ei tuleks mõõta mitte kasvanud kasumis, vaid kandideerivates ja palgatud talentides. Mis – tõsi küll – võivad kokkuvõttes käsikäes käia. Kaire Tammer, turundusjuht 1996. aastal avaldasid Simon Barrow ja Tim Ambler teadusliku artikli nimega „The Employer Brand“, mida loetakse esimeseks tööandja brändingu ideed tutvustavaks teoseks. Loomulikult oli seda mõtet ka varem siin-seal ringi pillutud, kuid mitte sarnases mahus. Juba 1997. aastal ilmus Harvard Business Pressilt „The War for Talent“, mis käsitles sarnast temaatikat. Tänaseks leiab sadu artikleid ja arvamusliidreid (nt Brett Minchington) rääkimas tööandja brändingu teemal, kuid ikkagi aetakse selle tähendust sassi laiemalt värbamisturundusega. Tööandja bränding keskendub vähem ettevõtte pakutavatele toodetele või teenustele ning tegeleb hoopiski enese kui hea tööandja tutvustamisega. Õnnestunud tööandja brändimist ei tuleks mõõta mitte kasvanud kasumis, vaid kandideerivates ja palgatud talentides. Mis – tõsi küll – võivad kokkuvõttes käsikäes käia. Käimasolevates projektides puutun ikka ja jälle kokku tööandja brändinguga ja Scoro samateemalise seminari külastus ajendas tegema mõtetest kokkuvõtet. Tööturg 2019. aastal Eestis on viimasel ajal probleemiks olnud kvalifitseeritud töötajate puudus ja konkurents talentide pärast, mis ka tõenäoliselt on teinud tööandja brändingu sedavõrd kuumaks teemaks. Loomulik põlvkonnavahetus tööturul on muutnud keskmise inimese ootusi töökohale. Kui varasemalt oli ideaaliks töötada elu jooksul ühes-kahes ettevõttes ja tuua leib lauale, siis hetkel aktiivne tööpõlvkond hindab kodu ja töö ühildamise võimalusi, paindlikku tööaega, huvitavaid ülesandeid, kaasaegseid tööruume, panust ühiskonna ja enese arengusse. Reaalsuses dikteerivad tänase päeva tööturgu töötajad mitte tööandjad. Statistikaameti andmetel on pikaajaliste töötute arv viimase 20 aasta väikseim ja töötuse määr vaid 5,4%. Samal ajal nägi 2018. aasta rekordilist osaajaga töötajate arvu (82 000 inimest), mida on kindlasti võimendanud vastutulelikumad töötingimused ja vajadus kvalifitseeritud tööjõu järgi (ka siis, kui see on ainult poole ajast või kontorist eemal). Need, kellel oli varasemalt raske endale töökohta ühel või teisel põhjusel leida, on samuti paindlikumas töömaailmas konkurentsivõimelisemad. Minu väärtused tööandjana Ise hakkasin ettevõtjaks, sest minu isikuomadused, ootused töökohale ja -keskkonnale, olid midagi mida tol momendil tööturg ei pakkunud. Nagu öeldakse – ära vingu, vaid tee ise paremini, nii sai ka tehtud otsus endale meelepärane töökoht ise luua. Usun, et pole ainus, kellele ei meeldi kammitsatesse ja raamidesse surumine. Nagu paljud – tean ise, et olen kohusetundlik, töö saab alati tehtud, kokkulepetest kinnipeetud ja eesmärgid saavutatud. Kui töö iseloom seda just ei nõua (klienditeenindus vms), siis näen nn tagumikutundide tegemist tagurliku tingimusena. Ka antud artiklit kirjutan pühapäeva õhtul kell 18, sest juhtumisi on just praegu langenud kokku tingimused, mis aitavad mul keskenduda: ei lenda peale uusi ülesandeid ega e-maile, kontoris on surmvaikus, aju puhanud ja mõtted vabad. Varasemalt palgatöölisena ei tundunud mulle aus olukord, kus eelmine õhtu tuli kontoris viibida 20-ni õhtul, aga järgmisel päeval sama säravalt kell 8 uuesti platsis olla, sest muidu tervitas kolleegide silmis tööluusis süüdistav pilk. Hindan positiivset õhkkonda, kus ei ussitata ja ei nähta sisepingetes võimalust töökoha sisese konkurentsi tekitamiseks. Tulles mineviku meenutuste juurest tagasi tänapäeva, siis just need momendid on mind vorminud tööandjaks, kes valmis oma töötajatele pakkuma paindlikku tööaega ja -tingimusi. Loomulikult tuleb siinkohal silmas pidada, et selline töövorm ei sobi kõigile ja nõuab suurt vastastikku usaldust. Klientide vajadused, pangamaksete kellaajad, tööde tähtajad ja muud tööprioriteedid peavad paigas olema, sest erinevates asukohtades viibides pole vajadusel võimalik uksele koputada ja koheselt aru pärida. Ehk siis tööandja poolse suure vabadusega antakse kaasa ka suur vastutus. Ja kui inimesena tead, et tähtajad kipuvad ununema, paberid kaduma, mõte kodus uitama – säästa nii end kui tööandjat kodukontori kadalipust. Mõtted Scoro seminarilt, mis vajaksid üle kordamist Scoro seminaril oli palju tuttavaid mõtteid, kuid enim jäi kõlama see, et ettevõtte kultuuri ei saa teeselda. Kui sisekliima ja töökeskkond ei ole head, siis närib uus töötaja kiirelt läbi talle tekitatud valeootused. Tundub mõneti ilmselge, aga tööandja brändingu puhul tuleks rõhku panna ka teadlikkuse suurendamisele. Moment, kus sinu juurde kandideerivad inimesed, kellele ei pea enam seletama enda brändi põhiväärtusi vaid saab nende kohta kandidaadilt endalt pärida, on vihje õnnestunud imago-loomest. Mõned nipid enda kui ihaldatud tööandja brändimiseks:
Üks Eestile spetsiifilisi omadusi, on see kui väikene on meie maailm. Kui nüüd seda ringi kitsendada veel enda ettevõtte valdkonnaga, siis jääb üsna väikene seltskond alles. Ükskõik mis põhjustel on töösuhe oma töötajaga lõpetatud, siis peaks seda alati tegema nii viisakalt ja heade soovidega kui võimalik. Tuleb meeles pidada, et ka meie endised töötajad on meie brändi kandjad ja referentsiks uutele huvilistele. Näiteks leiab huvitatud kandidaat väga kergesti LinkedIni (vahel ka Facebooki) kaudu üles teie ettevõttes töötavad või töötanud tuttavad. Siin on moment, mis võib hea sõna puhul teha kogu turunduse teie eest, aga rahulolematu töötaja puhul teha nähtud vaeva olematuks. Ettevõtte sisekliimat ei saa teeselda, bränding algab ettevõtte seest ja kui töökeskkond on mäda, siis ägedad disainid töökuulutustes seda ei paranda. Miks sind peaks huvitama tööandja bränding?
Kaire Tammer, turundusjuht Katriin Bachmann, turundusspetsialist Kasutatud on ka materjale Scoro lahtiste uste päevalt “Kuidas kujundada tööandja brändi?”  Viimaste aastatega on turundusteenuse osutajate hulk kasvanud, seal hulgas nii freelancerite, konsultantide kui agentuuride arv. Rohkete valikutega on ka tugevamaid kerge kimbutama valikuparadoks (paradox of choice), siit aga idee võtta mõned mõtted sel teemal kokku ja teha lugeja elu lihtsamaks. TÖÖ HULK Kõigis ettevõtetes pole vajadust täiskohaga turundusjuhi järele, kas siis valdkonna spetsiifika või muu tõttu. Sellises olukorras nähakse valikuvõimalusi must-valgelt, võtta turundusinimene palgale või proovida veel ilma hakkama saada. Lisavõimaluseks on võtta keegi tööle poole kohaga, aga sellist kvalifitseeritud tööjõudu pole jällegi saadaval. Siin aitabki välja turunduskonsultant, kes teeb tööd täpselt nii palju kui ettevõttel vaja, omab vastavaid oskusi ja kellele „tagumikutundide“ eest maksma ei pea. Kui aga ettevõte ise on suur ja peab plaani turundusele suuri summasid kulutada, siis tasuks tõepoolest kohe esimesel võimalusel mõelda täiskohaga turundusjuhi palkamisele. Miks mitte võtta turunduskonsultant isegi abiks palkamisprotsessis, sest tõenäoliselt oskab ta firma vajadustele vastava töötaja välja valimisel abiks olla. HIND Palgatöötaja puhul sõltub hind peamiselt tema varasemast töökogemusest ja lisandub kõige töö jaoks vajaliku hankimine. Turunduskonsultandi palkamisel puuduvad püsikulud kontori tehnikale, tarvetele, töökohale, koolitustele, puhkuse- jms hüvitistele. Konsultandi tiim suudab vajadusel tagada aastaringse teenuse olemasolu, sest on arvestatud haiguste ning puhkustega. Turunduskonsultantide töös on palju vajadust networkingu järele ja seega on neil tõenäoliselt olemas koostööpartnerid, kellelt saab „sõbra“-hinnaga kvaliteetseid trükiseid, disaine, videoklippe jms. Palgatöötaja on tõenäoliselt harva pidanud selliseid tutvusi leidma või on need majas sees olemas olnud. PERSPEKTIIV Igapäevaselt kolleegidega tööruumides ja lõunal jutustamine aitab kaasa team-buildingule ning koostööle. Küll aga võib suur usk oma brändi tuua tihtipeale kaasa nn brändipimeduse. Väline konsultant näeb olukorda värske pilguga ja haldab ka teisi brände, seega on tema turunägemus vähem kallutatud. Sageli on konsultandi suurema pildi nägemisest kasu juba esimesel kohtumisel, kus selgub kas tuleks alustada „vundamendi ladumisest“ või piisab materjalide ja tegevuste kaasajastamisest ja juurde loomisest. Konsultandi teeb tema hinnangutes objektiivsemaks ka see, et ta pole mõjutatud „kontoripoliitikast“. Heade suhete hoidmine kolleegidega, ametikõrgendus ja vajadus töökohta säilitada muutuvad sagedasti roosadeks prillideks otsuste tegemisel. Kiidulaul on tore, aga kas selle eest on soovi ka maksta? VASTUTUS Turunduskonsultant vastutab kõigi oma tegude eest teie vahel sätestatud kokkuleppe ja lepinguga. Tegemist on partnerlussuhtega, kus mõlemad osapooled on iseenda ülemused. Konsultandil puudub juhataja näol turvavõrk, kuid see tähendab suuremat iseenese vastutusvõimet. Konsultant vastutab kohtumiste, eesmärkide ja etappide täide viimise eest ise. Ka palgatöötaja vastutab oma töö eest, kuid olles mutter ettevõtte hierarhias siis kehtivad teised mängureeglid. Küsimused, mida endale esitada enne turunduskonsultandi või töötaja palkamist: - Milliseid kompetentse mul oleks vaja, mida mul hetkel firmas ei ole ( turunduskompetents, äriline mõtlemine)? - Kas ma vajan täiskohaga spetsialisti? - Mis on minu eelarve? - Mis on minu lühi- ja pikaajalised eesmärgid? Kaire Tammer, turundusjuht Katriin Bachmann  Oleme rõõmsad, et üha rohkem uusi kliente meie meeskonda usaldab. Kuna kasvame, vajame uusi meeskonnaliikmeid. Tule liitu meie väikese, kuid ühte hoidva meeskonnaga, kui:
Erialased pädevused:
Tööülesanded:
Ettevõte pakub:
Kontori asukoht: Tallinn, Suur-Sõjamäe Tööle asumise aeg: ASAP Tööaeg: Täistööaeg ( esimestel kuudel soovi korral 100 h/kuus) Kandideerimiseks saada CV ja enesetutvustus: kaire@fmd.ee . Lisainfo tel 55 99 5605 Finants ja Marketing OÜ on ühendanud kaks klientide jaoks strateegilist valdkonda- raamatupidamise ja turunduse, sest korras finantsid ning läbimõeldud turundus- ja müügitegevus on just need, mis ettevõtte käekäigus olulist rolli mängivad. Meie klientideks on nii alustavad väikeettevõtted kui keskmise suurusega ja kuni poolesaja töötajaga tootmis- ja teenindusettevõtted. Küberturvalisus ehk põhiliselt selle puudumine saab aina käega katsutavamaks ka Eestis. Üha enam võime tõdeda, et oleme kuulnud, näinud või kogenud isegi mõnda intsidenti. Põhiline põhjus on selles, et inimesed ei taju, milliseid riske toob kaasa suur tehnoloogiline areng. See tundub ju lausa paradiis - internet taskus ning tasuta wifi igas kohvikus või avalikus ruumis. Numbrid on siiski kõnekad ja mõtlema panevad. Kõnekas on ka fakt, et enamik avalikke teenuseid „ kukub ära“ või on oluliselt takistatud kui IT satub ründe alla.  Juhtumid Eestis (allikas Delfi ja CERT) 2018a oli 17 000 juhtumit ja see number kasvab iga aastaga eksponentsiaalselt.
2018a jõudsid meediasse järgmised suurema mõjuga küberintsidendid: • Hädaabikõnede mitte jõudmine päästekeskusse • „Olen sind veebikaamerast jälginud“ väljapressimised • Teenustõkestusrünne Politsei ja Delfi vastu. Millised on peamised ohutegurid? • e-post • kahtlased veeblehed • nutitelefoni rakendus Mõelge millele küsib äpp installides ligipääsu! Kas taskulambi äpp vajab töötamiseks ligipääsu sinu kontaktidele, fotodele jne? Kui mitte, siis kasutatakse neid andmeid muudel eesmärkidel. Seega enne uut App-i alla laadides mõtle! • Torrent- millegi alla laadimine: e-raamat jms • Tundmatud mälupulgad või sõbra mälupulk, kes võib enda teadmata anda sulle viiruse Kuidas saada teada, kas sinu e-maili andmed on lekkinud? Tee test siin: Have i been pwned? https://haveibeenpwned.com Milline on turvaline sisselogimisviis? Eelista alati ID-kaarti, mob-id ja smartID-d, kuna need on kõige turvalisemad autentimisviisid. Milline on turvaline parool: • Üldjuhul vähemalt 10 sümbolit ja sisaldab kõike alljärgnevat • Suured tähed • Väiksed tähed • Numbrid • Erimärgid • Soovitavalt personaalne meeldejääv fraas • Kasuta eesti keelset parooli, seda on raskem arvata • Kontrolli ja vaheta paroole • Kaalu ka paroolihaldurit, näiteks lastpass Näidisparool: Lennukil0n2Tiiba! Miks kasutada kaheastmelist autentimist? ( sellisel juhul vajad sisse logimiseks oma parooli ja lisaks sms-le saadetud turvakoodi) Kasuta kahetasemelist autentimist: eriti Gmail, Facebook, Instagrami konto puhul. See on hea ka selleks, et sinu telefoni tuleb alati teade sisse logimise kohta ehk siis avastad ka nn mitte enda poolt tehtud sisselogimiskatsed ( kui sinu e-maili ja parool on lekkinud). Kuidas kontod lekivad? Annad oma parooli enda teadmata ära näiteks õngitsuskirjade ja õngitsuslehtede vahel. Miks on kaheastmelise autentimise kasutamine eriti oluline e-maili puhul? Kui häkitakse sinu e-posti, siis võetakse selle abil üle ka muud kontod. Kasutatakse häkitud e-maili kontot, et resetida sinu teiste kontode paroolid. Liba aadressid ehk kuidas lugeda veebiaadressi? Aadress loe paremalt vasakule. • Näiteks Facebook.com.popsi7.com ( see aadress ei ole Facebook vaid pospsi) • Veendu, et aadress mida külastad on õige: Google.com, mitte g00gle.com Ohtlikud e-kirjad Väga palju on kasvanud just e-maili teel levivad küberohud. Näiteks saadetav manus võib krüpteerida arvutis ja serveris olevad failid või ettevõttesse saadetud raamatupidamisdokument sisaldab partneri kohta valeinformatsiooni ( raha palutakse kanda justkui õigele ettevõttele, aga valele kontole). Kui kiri tundub kahtlane: • Vaata kogu aadressi nii kuvatavat nime kui sellele järgneva reaalset aadressi. Näiteks: raamatupidaja@ettevõte.ee >scaminvoices@aol.cn> • Kas kirja stiil ja keel on tavapärane ehk nagu kirjutaja teiega tavaliselt suhtleb? • Kas on lonkav tõlge/kirjapilt? • Oht on siis kui on link või manus. Pane lingile hiir peale, aga ära kliki. Ta kuvab sulle lingi all oleva reaalse aadress. Kui link on seal taga teine kui see mida sa näed, siis on kahtlane. • Kui kirjutatakse, et ava manus ja siin on parool, siis ole ettevaatlik, sest parooliga kaitstud manustele /viirustele ei pääse viirustõrje ligi. Auhinnamäng või pakkumine, mis tundub liiga hea, et olla tõsi! Kui tundub liiga hea, siis tavaliselt ongi! • Libaloteriid: Libapakkumisel on palju väärilisi auhindu Sageli puuduvad osalemistingimused • Hinnasadu Tasuta või liiga soodsad lennupiletid Kas sa paneksid oma aia külge reklaamsildi „ Sõitsin 2 nädalaks Taisse, kedagi pole kodus !?“ Aga miks sa seda internetis teed. • Mõtle mida jagad: „Olen lennujaamas ja sõidan 2 nädalaks…“ • Mõtle kellega jagad- kas ainult lähedaste sõpradega või pooltuttavatega = avalikult • Mõtle, kes on minu sõbralistis. Kas sa reaalselt tunned kõiki neid 300 või 500 inimest? • Ärge võtke vastu sõbrakutseid, kui ei tunne. Küsi, kuidas me tunneme! Mida saad teha oma seadmete kaitseks? • Kasuta ainult legaalsel tarkvara, paigalda pidevalt turvauuendused • Lae tarkvara ainult tootja ametlikult lehelt • Paigalda viirusetõrje • Lae rakendusi ainult ametlikest poodidest: Google play, App Store, Microsoft Store • Ära ava tundmatuid kirju, manuseid, veebisaite Mida teha, kui oled mõnes intsidendis kannatanu või arvad, et oled saanud liba kirja? Kui märkad mõnda näidet, saada teade või kontakteeru CERT-iga ( Riigi infosüsteemi amet), kes on spetsialiseerunud küberkuritegevuse avastamisele ja sellega võitlemisele cert@cert.ee Kõige operatiivsem viis püsida kursis CERT-EE teadete ja hoiatustega www.twitter.com/cert_ee Soovitused ettevõttele • Veebilehed peaksid avanema ainult https algusega • Uuenda pidevalt veebilehe sisuhaldustarkvara • Seadista arvutitesse nõue vahetada arvuti parooli regulaarselt • Zone servereid peetakse turvalisemaks kui veebimajutus.ee-d • Kõige rohkem rünnatakse Microsofti tooteid • Apple on turvalisem kui Android või PC, sest Applet rünnatakse vähem. • Antiviirus tarkvara igasse arvutisse ja e-posti serverisse. Hea on, kui need tarkvarad on kummaski erinevad, sest siis tuvastatakse ja likvideeritakse rohkem ohte • Regulaarsed varukoopiad ettevõtte dokumentidest ja andmebaasidest eraldi asukohta. Kokkuvõte põhineb CERT-i koolitusel. CERT tuvastab, jälgib ja lahendab Eesti arvutivõrkudes toimuvaid küberintsidente, teavitab ohtudest ning korraldab ennetustegevusi.  Ma olen kokku puutunud päris paljude Eesti ettevõtete turundustegevustega ja mulle on jäänud silma kindlad trendid ja mustrid. Ma arvan, et neist tasuks õppust võtta. Eriti puudutab see ettevõtteid, kellel ei ole palgal turundusspetsialist, vaid töö on jaotatud ettevõttes tegevjuhi- sekretäri- projektijuhi ja teiste vahel. a) Ettevõtted, kes on kümme ja rohkem aastat turul olnud, teavad päris hästi, mida kliendid tahavad. Sageli on töötajatel ka suurepäraseid turunduse ideid, aga siin on paar aga… 1. Headest mõtetest pole kasu, kui nad jäävad sahtlisse. Ja seda juhtub Eestis palju. 2. Väga tihti tehakse ideede ellu viimiseks paar ponnistust ja siis jõud, aeg ja ind vaibub. 3. Enne kriitilisi, kuid pikalt ette teada olevaid tähtaegu (nt jõulud) tuleb viimasel hetkel arusaam, et nüüd peaks tegutsema. b) Turundusest tekivad kulud, aga mitte tulud. Pigem on reegel, et esialgu tuleb panustada omajagu ajalist ja rahalist ressurssi turundusse ja alles siis hakkab sealt tagasi tulema. Kui aga tegevused jäävad ühekordseks või jäävad lõpule viimata, siis tekib valdavalt vaid kulu. c) Ei ole kuskilt õppida. Kui ei seata turundustegevuste eesmärke ega mõõdeta nende saavutamist, siis on raske järgmisel korral paremini teha. d) Kui suures pildis puudub plaan, tähtajad ja vastutajad, siis ei tasu oodata ka tulemust. e) Turunduses, IT-s, moes ja kõikvõimalikes muudes valdkondades muutub elu iga päev, tehnoloogia ja uuendused jooksevad eest ära. Kõigega ei ole võimalik ennast kurssi viia ja kursis hoida, eriti veel mõne muu põhirolli kõrvalt. f) Sageli ei ole enda jaoks ka kirja pandud, kes on klient, mis teda huvitab ja millisest kanalist ta infot hangib. Sellisel puhul on tulemused analoogsed: Saime soodsa pakkumise ajalehe reklaamile või bännerile kanalis X. Kokkuvõttes kulu oli 300 € aga tulu sellele 0 ja mõju ning huvi raskesti mõõdetav. g) Müük ja turundus on kui sukk ja saabas. Turundusmeeskond peaks toetama müügieesmärkide saavutamist ning müügiinimesed kostitama turundusinimest teabega kliendist ja tootest. Kokkuvõttes ma usun, et iga spetsialist jäägu enda liistude juurde ja kui turundusse panustada, siis teha seda eesmärgipäraselt ning võimalusel asjatundlike nõuandjate abiga. Kaire Tammer, Turundusjuht Oleme oma meeskonnaga veel üsna väikesed, et maailma muuta, aga kasvanud piisavalt suureks, et proovida väikestele muutustele kaasa aidata. Kui järgnev temaatika Sind veidigi kõnetab, aita ka omalt poolt kaasa nägemispuudega inimeste tegevuskeskuse renoveerimisprojektile. Meie tiim toetab neid vabatahtlikena, et sõnum laiema üldsuseni viia. Üksi jõuab vähe, aga koos suudab palju!  Põhja-Eesti Pimedate Ühing on Eestis üks suuremaid ning aktiivseimaid nägemispuudega inimesi koondav organisatsioon, mis seisab hea ja arendab nägemispuudega inimeste rehabilitatsiooni ja tööhõivet, toetades seeläbi: • nende igapäevatoimetulekut, • töövõimalusi, • naasmist avatud tööturule, • hariduse omandamist, • vaba aja veetmist • täisväärtusliku liikmena lõimumist ühiskond. Põhja-Eesti Pimedate Ühingusse (PPÜ) kuulub ligi 450 nägemispuudega inimest. Oma tegevusega puudutavad nad kaudselt tuhandeid inimesi, sest pakkudes töö ja rehabilitatsioonivõimalusi, ei jää nägemispuudega inimene koduseinte vahele nukrutsema. Põhja-Eesti Pimedate Ühing ei saa riigilt stabiilset toetust. Nad on hoidnud ennast toimivana erinevate vahenditega, sh annetused, toetusfondid, äripindade rent PPÜ-le kuuluvas majas. Tänaseks on jõutud olukorda, et maja, milles tegutsetakse, muutub üha ohtlikumaks. PPÜ seisab silmitsi võimalusega, et maja mitte nõuetelevastava seisukorra tõttu võidakse hoones tegevus peatada. Miks ma soovin Põhja-Eesti Pimedate Ühingut toetada ja kutsun ka teisi organisatsioone seda tegema: 1) Eestis on puuetega inimestel endiselt keeruline tööd leida. Seetõttu peaksime ühiskonnana eriti hindama organisatsioone, mis puuetega inimeste töö leidmisele reaalselt kaasa aitavad ja ise töövõimalusi pakuvad. 2) Riigist erinevaid teenuseid taotledes põrkuvad puuetega inimesed sageli suure hulga bürokraatia taha. Organisatsioonid nagu PPÜ aitavad teenused teha lihtsamini kättesaadavamaks. 3) PPÜ- l on toimiv äriplaan, nad soovivad olla ise majandavad, mitte sõltuda tulevikus kaootilistest toetusmeetmetest. Juba täna teenitakse tulu hoone äripindadelt ning käsitöö müügist ja on olemas puudega inimestele töötamise võimalused. Hoone renoveerimine loob tulevikus iseseisvaks toimetulekuks väga head võimalused. 4) Pimedate majas (Tondi 8A ) suures osas vabatahtlikena tegutsevad inimesed suudavad innustada neid, kes muidu jääksid koju istuma – koormaks nii iseendale, lähedastele kui ka riigi(eelarve)le. 5) Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatus soovib tulevikus koondada PPÜ majja erinevad nägemispuudega inimeste organisatsioonid ning nende poolt pakutavad teenused. PPÜ majast saaks üle-eestiline nägemispuudega inimestele kohandatud tegevuskeskus, kus nägemispuudega inimesed saaksid kõik teenused ühest kohast. Samuti on sinna oodatud teised sarnased MTÜ-d. Täpsemat infot toetusvõimaluste kohta saab lugeda siit: http://ppy.ee/est/selectedDonationProjects123/1/ Lisainfo: PPÜ-le kuulub hoone aadressil Tondi 8a. Seal hoones töötab üle 40 puudega inimese ja sajad saavad erinevaid teenuseid. Hoone vajab remonti igast küljest, kuid kõige olulisem oleks saada uus katus. Selle jaoks vajabki pimedate ühing meie kõigi abi. 2011. aastal koguti Jõulutunnelis raha maja renoveerimisprojekti jaoks, mis on tänaseks koostatud. Sellest tulenevalt algatasime raha kogumise, et renoveerimisprojekt etapiviisiliselt ellu viia. Kuna kogusumma on üsna suur, proovime kaasata erinevaid fonde ning erarahastust. Väliskeskkonnas iseseisev liikumine on nägemispuudega inimestele väga suur probleem. Seetõttu on ülitähtis, et nad saaksid võimalikult palju teenuseid ühest, neile hästi ligipääsetavast ja harjumuspärasest kohast. Teenustest peab moodustuma terviklik tugisüsteem, mis toetab nii igapäevast toimetulekut, vaba aja veetmist kui ka õppimist ja töötamist. Põhja-Eesti Pimedate Ühingut toetades näitame, et oleme valmis liikuma ühiskonna suunas, mis loob inimestele võrdsemaid võimalusi ja kus igas isikus leitakse üles tema tugevused ning aidatakse neid realiseerida. Täpsemat infot projekti kohta saab lugeda siit: http://ppy.ee/est/selectedDonationProjects123/1/ Kaire Tammer Ettevõtja  Järgnevalt kokkuvõtte ideedest, mida esitleti Tallinn Marketing Weeki seminaril. Minu jaoks oli nn teismeliste turunduse seminar üks parimaid ja sisukamaid ettekandeid kogu turundusnädala vältel. Väga head ja sisukad esinejad, sh Kohlben Vodden (StoryScience Ldt), Annely Emma Krell (YFU Eesti MTÜ), Martti Hallik- youtuber. 2020. aastaks on 26 % Eesti tarbijatest nn Z generatsioon. Z-generatsiooni kohta ennustatakse ja räägitakse järgmist:
Kui järjestada sotsiaalmeedia kanalid olulisuse (sisu jälgimise/populaarsuse) järgi, siis need on järgmised:
Rahvusvahelised brändid, mis juba väga edukalt Z- generatsioonile turundavad:
Kaire Tammer, Turundusjuht |
AuthorWrite something about yourself. No need to be fancy, just an overview. Archives
March 2020
Categories |
RSS Feed