Meie hoiame Sinu ettevõtte finantsid korras ja turundustegevuse ajakohasena
 Photo by Eva Elijas from Pexels Alljärgnevalt jagame koos Taavi Tammperega nippe, kuidas digiturunduses ka väheste teadmistega tulemusi saavutada. Käsitleme personalitöötaja rolli ettevõtte turunduses ja jagame nõuandeid ettevõtjatele, kellel puudub nii personali- kui ka turundustiim ja kõigega tuleb ise hakkama saada. Töötajate värbamisega puutuvad suurettevõtte personalitöötaja kokku igapäevaselt. Väikeettevõtjad pigem harvem, kuid siiski piisavalt sageli, et kaasaegsed teadmised sellest, kus ja kuidas värvata kuluvad ära kõigile. Viimasel ajal tundub üha rohkem, et passiivsest kuulutusest tööportaalis jääb väheks ja tööandja peab end turundama kanalites, sh sotsiaalmeedias, kus tema potentsiaalsed kandidaadid aega veedavad. Sotsiaalmeedia on abiks nii tööandja brändi tutvustamisel kui ka konkreetselt töötajate värbamisel ja töökuulutuste levitamisel. Sotsiaalmeedia kasutamise nipid, mis on kasulikud kõigile Veebimajutus.ee-s on väga meeleolukas artikkel teemal „9 viisi, kuidas panna publik oma FB kontot ignoreerima” ehk on välja toodud nüansid, millest pigem hoiduda tuleks. Lisame omalt poolt paar lihtsat nõuannet, mida sotsiaalmeediakanalit valides ja sisu luues silmas pidada tasuks.
Millistes sotsiaalmeedia kanalites pildil olla? Põhilised kanalid just personaliotsingut silmas pidades on Facebook, Instagram ja LinkedIn – igaühel on veidi erinev publik ning parima tulemuse saamiseks tasub teada, milliseid sotsiaalmeediakanaleid kasutab sihtgrupp, kelleni jõuda tahetakse. Instagram on pigem nooremapoolse külastajaprofiiliga, enamik kasutajatest on vanuses 20–44 a. Facebooki kasutavad kõik, enamik kasutajatest jääb vanusegruppi 25–54 a. Mis puudutab sotsiaalmeedia kasutamise mahtu, siis Eestis on loodud Facebooki 713 000 kontot ja Instagrami kasutab umbes 413 000 inimest. Ka tasub silmas pidada, et Instagram on pigem pildikeskne keskkond, Facebookis tundub pikema jutu vestmine kohasem. Aga LinkedIn? LinkedIn on keskkond, kust leida üles professionaalid ja oma ala tipptegijad. Kui otsite väga spetsiifiliste oskustega inimest või tippspetsialisti, siis tasub pöörduda selle platvormi poole. Võrreldes Facebooki ja Instagramiga ei ole LinkedIn Eestis veel nii populaarne, kuid kasutajanumbrid on soliidses tõusutrendis ning maailmas on see laialdaselt tuntud ja aktiivses kasutuses B2B kontaktivahendusportaal. Väga paljud tippspetsialistid otsivad uusi väljakutseid just sellest kanalist ning Eestiski on sel kasutajaid juba üle 240 000, suurem osa neist 25–54-aastased. Mis puudutab erinevate kanalite finantsilist poolt, siis on reklaami hind Facebookis ja Instagramis kindlasti soodsam kui LinkedInis. Et jõuaksite soovitud inimesteni, on vaja head sisu ja reklaamieelarvet Turundustegevus hakkab vilja kandma pärast pikaajalist, järjepidevat ja läbimõeldud tegevust. Tasuks valida vaid need kanalid, kuhu jõuate järjepidevalt panustada ja kus on teie sihtgrupp. Parem üks hästi hallatud kanal kui viis kanalit, kus midagi ei toimu. Olenemata kanali valikust on sisu ja selle kvaliteet see, mis loeb. See peab sihtgrupile olema huvipakkuv. Kes teie postitust näeb? Teie põhiline tasuta publik on teie sotsiaalmeediakonto jälgijaskond – mida suuremaks olete selle kasvatanud, seda rohkemate inimesteni teie postitus reeglina jõuab. Siiski on ka siin omad nüansid. Kunagi ei tasu eeldada, et kõik teie jälgijad teie postitust ka näevad. Facebooki algoritmi tõttu näidatakse ettevõtte postitusi keskmiselt vaid 5–15%-le jälgijaskonnast. Et 5–15% piirangust välja murda, on vaja väga head sisuloomise oskust ja veidike omade jõududega kaasa aitamist. Iga sotsiaalmeediaplatvorm on huvitatud sellest, et seal postitataks infot, mis inimestele ka tegelikult korda läheb. Seega mida rohkem ja mida kiiremini saab postitus meeldimisi, kommentaare ja jagamisi, seda aktiivsemalt teie sõnumit ka teie publikuni toimetatakse. Tasub hoolikalt mõelda, kuidas meelitada võimalikult paljusid inimesi postitusele reageerima. Ideaalne lahendus oleks, kui teie postitust jagataks – nii jõuate tasuta ka inimesteni, keda teie jälgijaskonnas ei ole. Et tagada oma postitusele parem levi ja laiem kõlapind, on mõistlik protsessi kaasata ka oma ettevõtte töötajad. Võite neil paluda oma ettevõtte postitusi meeldivaks märkida, jagada või kommenteerida ning sellega postituse suuremale tasuta levitamisele kaasa aidata. Milline on hea sisu? Lühidalt: huvitav, asjalik, inimlik. Postitust luues on kindlasti oluline hoida fookuses, mida te tahate öelda, kuid veelgi olulisem on see, KUIDAS ja KELLELE te seda ütlete. Alati tasub end mõelda potentsiaalse lugeja asemele – kas ta viitsib esimestest sõnadest edasi lugeda? Aga esimesest lausest? Kas sõnum ja selle vormistus tekitavad piisavalt emotsioone, et ta sellele „Meeldib” nupule vajutusega reageeriks? Kas selles on piisavalt intriigi, et ta tahaks seda kommenteerida? Kas postitus motiveerib lugejat seda jagama? Sõnaline vormistus on postituse puhul ülioluline, kuid unustada ei tasu ka visuaalset poolt ning postituse juurde tasub otsida meeleolukas ja laitmatu kvaliteediga foto. See annab postitusele uue mõõtme ja hea fotoga postitus saab reeglina oluliselt rohkem tähelepanu kui lihtsalt tekst. Parim valik on alati originaalfoto, kuid kasutada saab ka arvukaid online fotobaase:
Kuidas teha ägedaid postitusi, kus tekst on pildi peal? Siinkohal tulevad appi näiteks:
Millist sisu võiks personalispetsialist luua ja levitada? Personalispetsialistil on väga palju huvitavat infot, mis aitab kaasa ettevõtte kuvandi loomisele ja jälgijaskonna kasvatamisele.
arenemisvõimalusi” või „väärtustame kaasaegset töökeskkonda”. Innustage töötajaid oma ettevõtte sisu levitama Sotsiaalmeedia armastab inimeste postitusi levitada, aga hoiab ettevõtete postitused pigem tagasihoidlikus ringluses, kui nende levitamise eest just raha ei maksta. Teie ettevõtte töötajad on digiturundamise protsessis kulda väärt! Innustage neid ettevõtte postitusi oma sõpradele jagama ja sellega kindlustate endale oluliselt suurema tasuta auditooriumi.  Millist rolli võiks täita personalitöötaja suurettevõtte turunduses? Kui ettevõttes on eraldi turundusosakond või -spetsialist, ei tasuks personaliosakonnal ilma baasteadmisteta uut turundussuunda välja mõelda ega uut kanalit kasutusele võtta. Mida suurem on ettevõte, seda tõenäolisemalt on turunduses ja ettevõtte brändiraamatus omajagu reegleid ette kirjutatud. Sellisel juhul peaks neid jälgima iga töötaja, kes mingil moel sotsiaalmeediakanalitesse panustab, sest ettevõtte nähtavus ja turunduse edukus sõltub järjepidevusest nii sõnumites kui ka visuaalses pooles. Proovige leida oma ettevõtte turundusinimestega vähemalt üks päev, kui teete endale selgeks, millised reeglid on turunduses ette kirjutatud ja mida tuleks ka teil jälgida. Hea oleks, kui on kokku lepitud värbamisturunduse strateegia ning jagatud rollid turundusosakonna ja personaliosakonna vahel. Kui personalitöötajal tuleb sotsiaalmeediakanalitesse järjepidevalt panustada, oleks otstarbekas läbida sel teemal väike koolitus või võtta endale kohe appi sotsiaalmeedia mentor-konsultant. 1:1 mentorkoolitusi pakub näiteks Socalfly Digiturundusagentuur. Soovitused väikeettevõtjale, kellel puudub nii personali- kui ka turundustiim Kui olete Hunt Kriimsilm, teie ettevõttes puudub eraldi personali- ja turundusinimene ning olete kindel, et teil on soovi ja aega ise oma ettevõtte turundusse panustada, siis võiksite alustada järgmisest.
Kui algteadmised on omandatud, soovitame üle minna 1:1 mentorlusele, sest kui te pole spetsialiseerunud sotsiaalmeediaturundusele, on raske ennast kõigi selle valdkonna uuenduste ja infoga kursis hoida.
Kaire Tammer, Finants ja Marketing OÜ asutaja ja turundusjuht
Taavi Tammpere, digiturundusagentuuri Social Fly OÜ asutaja ja juht Artikkel ilmus 19. aprillil Äripäeva Personaliuudistes https://www.personaliuudised.ee/uudised/2021/04/16/sotsiaalmeedia-abc-personalitootajale Täispika õppematerjali leiate Äripäeva andmevarast.
0 Comments
Tööandja brändingukanalid-õnnelikud inimesed ja läbimõeldud sõnum on tööandja brändi nurgakivid4/12/2021  FMD meeskonnaüritus Niitväljal- naudime sporti ja seltskonda Tööandjatena soovime enda meeskonda inimesi, kes on motiveeritud ja valmis pikaaegseks koostööks. Suurepärastest spetsialistidest on alati puudus, kuid hästi läbi mõeldud ja strateegiliselt ellu viidud tööandja bränding võib aidata tööturul eristuda. Tööandja brändingu mõte on olla tööandjana atraktiivsem kui teised samadele töötajatele konkureerivad ettevõtted. See on väärtuspakkumine, milles segunevad organisatsioonikultuur, juhtimiskvaliteet, paindlikud töövõimalused, konkurentsivõimeline töötasu, arenguvõimalused ja palju muud. Tööandja bränd eksisteerib juba hetkest, kui ettevõte on palganud esimesed töötajad. Enne tööandja brändinguga alustamist tuleb hästi läbi mõelda, mis on ettevõtte väärtuspakkumine ja mille eest ettevõte seisab, ning kes on põhilised sihtgrupid, keda soovitakse kõnetada. Kõige olulisem on enda jaoks teadvustada, et ettevõtte brändi loomine algab seestpoolt väljapoole Kaunis kujundus ja ägedad videod ning nende levitamine sotsiaalmeedias on maha visatud raha, kui ettevõte pole esmalt panustanud tugeva organisatsioonikultuuri loomisse ja inimeste rahulollu. Ettevõtte kultuuri ei saa teeselda. Kui organisatsioonikultuur ja väärtuspakkumine ei vasta värvatavate ootustele, saab uus töötaja kiiresti aru talle loodud illusioonist. Millistes kanalites pildil olla? Tööandja bränding hakkab vilja kandma peale pikaajalist, järjepidevat ja läbimõeldud tegevust. Nagu turunduses laiemalt, tasuks ka tööandja brändist rääkimisel valida vaid need kanalid, kuhu jõuate järjepidevalt panustada. Olenemata kanalite valikust, on sisu ja selle kvaliteet see, mis loeb. Mõelge välja, millega teie ettevõte oma sektoris võiks eristuda. Mille eest teie ettevõte võiks seista? Kui te olete organisatsioonikultuuri teadlikult ja järjepidevalt panustanud, olete tööandja brändi loomisest ja levikust tinglikult 2/3 ära teinud. Enne välistele kanalitele panustamist tuleks fookusesse võtta ettevõttesisene suhtlus. Ettevõttesisene suhtlus • Andke töötajatel võimalus anda tagasisidet. Uurige, milline on ettevõtte kuvand praeguste ja endiste töötajate seas, sest praeguses avatud inforuumis uurivad kandidaadid, milline on elu ettevõttes tegelikult. • Kaasake neid brändi (sisu) loomisse ja levikusse. Koduleht Kodulehel võiks olla värbamisele pühendatud alamleht, mis on hea koht ettevõtte väärtuspakkumisest rääkimiseks: mida ettevõte väärtustab, millesse panustab, milliseid tiitleid omab ja millised on vabad ametikohad. Kus brändi sõnumeid levitada? Nagu eelpool mainitud, panustage kanalitesse, mida kasutab potentsiaalne sihtgrupp ja kuhu te sisu luua suudate. Instagram: Instagram on hea platvorm, et jagada toredaid hetki tööelust ja inimestest, kes on ettevõtte toodete ja teenuste taga. Facebook: Facebook aitab tõsta teie ettevõtte tuntust ja kandideerijate teadlikkust. Sisu võiks olla huvitav, hariv ja kasulik. Laske töötajatel jagada näiteks ürituste emotsioone ja töökuulutusi. Linkedin: Tööalane võrgustik professionaalidele. Jagatakse pigem tööalast sisu. Hea keskkond spetsialistide värbamiseks, sh rahvusvaheliseks värbamiseks. Youtube: videosisu jagamiseks. Video on ka Eestis saanud üha atraktiivsemaks turundusmeetmeks. Inimesed tahavad sisust saada kiire ja interaktiivse ülevaate ning võrreldes tekstiga võimaldavad video ja pilt seda palju väiksema vaevaga. Videol peaks olema ka eesmärk. Seosetu sisu edasi andmisest pole kasu. Trükimeedia, raadio, televisioon, podcast’id, valdkonna üritused: Need kanalid on hea tugi sotsiaalmeediakanalitele ning hea võimalus, kus ühildada ettevõtte bränd ja juhi persoonibränd, sest spetsialistid valivad ettevõtet sageli ka juhi järgi. Juhi arvamusliidri positsioon oma valdkonnas tugevdab kindlasti ka tööandja brändi. Mainekonkursid Mainekonkursid annavad kandideerijale teatud kindluse, et töötaja rahuloluga on eesmärgipäraselt tegeletud. Kui ettevõttes on paika pandud fookus, millist sisu ja sõnumit tööandja brändinguga edastama hakatakse, siis tasub püüelda ka alljärgnevate tiitlite poole.
Kokkuvõtteks Tuleb meeles pidada, et nii meie praegused kui ka endised töötajad on meie brändisaadikud ja soovitajad uutele huvilistele. Teie kohta leviv positiivne tagasiside võib teha teie eest kogu turunduse, aga samas võib rahulolematu töötaja arvamusavaldus teha nähtud vaeva olematuks. Ettevõtte sisekliimat ei saa teeselda, bränding algab ettevõtte seest ja kui töökeskkond on kehv, siis ei kompenseeri seda ka töökuulutuste äge disain. Ehk pikas perspektiivis on edukad need, kes on ka sisult parimad tööandjad, mitte ainult ei näi seda. Artikkel ilmus täismahus 26.märtsil Äripäeva Personaliuudistes ning Äripäeva teabevaras.
https://www.personaliuudised.ee/uudised/2021/03/25/millised-on-parimad-tooandja-brandingu-kanalid Kas sadades või isegi tuhandetest eurodes kokkuhoid motiveeriks sind oma tööprotsesse ümber vaatama? Kirjutan alljärgnevalt ühest reaalelu näitest, kus uute harjumuste kasutuselevõtt on ettevõtja jaoks säästnud ca 1300 € kuus. Kas täna kasutate oma ettevõtte arvete digitaalset arhiveerimist, kinnitusringi ja kõiki programmi poolt pakutavaid digitaliseerimislahendusi? Meie klientide kasv ja kindlasti enda huvi on meid aastatega motiveerinud uusi lahendusi kasutusele võtma. Loodan, et alljärgnev lugu annab sulle indu ja põhjust ka enda raamatupidamise praktikad üle vaadata.  Kui enne katsid meie raamatupidajate töölaudu paberikuhjad ja kaustad, siis tänaseks on pilt hoopis teine Kas töömahu kasvuga peab alati kasvama töötajate hulk? Parimaks näiteks, kuidas digitaliseerimine aitab kokkuhoidu saavutada, on üks meie tööstusvaldkonna klient, kes on iga aasta teinud kasvuspurdi ehk kasvanud 6 aastaga ca 3 korda ja jõudnud ligi 30- miljonilise käibeni. Keskmiselt on ka kliendi müügi- ja ostudokumentide hulk kasvanud ligi 3 korda.
See tekitas kindlasti ka vigu ja kui info voog kliendilt ei ole igapäevane või iganädalane, siis on raske ka raamatupidajal oma töövoogu juhtida ja hajutada.
Endise praktika jätkamisel oleks tänaste kasvanud mahtude ja käivete juures kliendi teenindamiseks vaja ilmselt juba 1,3-1,5 raamatupidajat.
Täna võime öelda, et võrreldes 6- aasta taguse praktikaga, hoiame me uute töömeetoditega kokku kuni 40 % sisestamisele ja arhiveerimisele kuluvast ajast. Selle eelduseks on e-arved, mida on hakatud rohkem kasutama ning Directos loodud mallid, mis tunnevad ja eeltäidavad korrektse pdf arve puhul ära enamik arve välju.
Kokkuhoid kuni 1300 € kuus? Kui panna muutund tööharjumused arvudesse, siis võiks kokkuvõtlikult öelda, et: • kokkuhoid kontoritarvetelt ja arhiveerimiselt annab aastas võidu ca 626 €+ km. • kokkuhoid raamatupidaja töö ajas, mis on suurim komponent kliendi teenustasus, ca 15 840 € + km aastas. See kokkuhoid on tekkinud tänu digitaliseerimisele ja uutele tööharjumustele. Seega aitab uute praktikate rakendamine kliendil kulusid kokku hoida ca 16 466 € aastas. Ebasoodsamaks alternatiiviks oleks olnud lisa töötaja värbamine, kes oleks aidanud kasvanud töömahte teenindada. Vähemalt mind ennast sellised numbrid kindlasti motiveerivad ja lisaks kui saab vähendada inimeste rutiinseid toiminguid ja vigade tekkimise ohtu, siis on võit veelgi suurem. Kui näed ka ise vajadust raamatupidamisprotsessid ümber vaadata, aga ei tea kust alustada, võta minuga ühendust ja vaatame koos, kust annaks kokkuhoiukohti leida: kaire@fmd.ee . Kohtudes erinevate juhtidega, näen, et paljudes ettevõtetes on raamatupidamise ja dokumendihalduse digitaliseerimisega veel vähesel määral või mitte üldse algust tehtud. See tähendab suuremaid tööjõukulusid, inimlikke eksimusi ja võimalik, et ka töötajate frustratsiooni, kes peavad andmeid endiselt käsitsi toksima ja kõike paberil säilitama. Sellele olukorrale on lahendused, seega vaatme sinu protsessid üle. Kirjuta: kaire@fmd.ee!
Tšekkide menetlemine on olnud pikalt peavalu nii ettevõtjale kui raamatupidajale. Tšekid näiteks kaovad või kuluvad kiiresti, dokumentidel esineb väljastaja poolt nõuete rikkumisi jne. Tänu kaasaegsetele dokumendi rakendustele (näiteks CostPocket), saavad nutikamad ettevõtjad mõne näpuliigutusega tšeki peale ostu raamatupidajale saata, peale mida on dokument süsteemis olemas ja arhiveeritud. Siiski ei sobi iga tšekk ja kulu ettevõtluses kajastamiseks ning kõikidelt kuludokumentidelt ei saa sisendkäibemaksu maha arvata. Näiteks ei tohiks sisendkäibemaksu maha arvata toidupoest saadud tšeki alusel, kui oled ostnud kontoritarbeid, aga tšekil puuduvad sinu ettevõtte andmed. Millised on maksuameti soovitused ja nõuded kuludokumentidele? Miks on seda üldse oluline teada? Kui algdokument ei ole nõuetekohane, maksustatakse väljamakse ettevõtlusega mitteseotud kuluna. See tähendab, et näiteks 50 €-ne mittenõuetekohaselt vormistatud ostudokument toob kaasa täiendava maksukohustuse 33,13 €? See tähendab 33,13 € lisa kulusid, mida sina või sinu ettevõte ei peaks kandma! Lisanduda võivad veel maksuameti poolsed viivised. Korrektsel kuludokumendil peavad olema järgnevad rekvisiidid: • Ostja ja müüja andmed ( sh nimi, aadress, KM kohuslase number) • Kuupäev • Dokumendi number • Tehingu sisu kirjeldus •Neto summa, käibemaks ja kogusumma (juhul kui arve väljastaja on käibemaksukohuslane). Kassaaparaatide tšekkidelt sisendkäibemaksu maha arvata ei saa, olenemata sellest, milliseid andmeid äriühing sinna lisab. Ehk siis kui dokument ei ole väljastatud sinu äriühingu nimele, siis ei aita ka see, kui sa need andmed sinna peale kirjutad. Aga on mõned erandid! Erandjuhul saab sisendkäibemaksu maha arvata ka lihtsustatud arve alusel. KMS § 37 lõike 9 kohaselt võivad saaja andmed arvelt puududa: • reisijateveo teenuse osutamisel, • parkimisautomaadi, • automaattankla makseterminali • jm samalaadsete aparaatide kaudu arve väljastamisel. Lihtsustatud arve saamisel peab kauba või teenuse ostnud maksukohustuslane ise arvele märkima oma nime ja maksukohustuslasena registreerimise numbri. Lihtsustatud arvelt sisendkäibemaksu mahaarvamine eeldab ka, et ettevõtja suudab vajadusel tõendada, et teenus või kaup on soetatud konkreetse ettevõtte maksustatava käibe tarbeks. Näiteks on arve tasutud äriühingu arvelt või äriühingu krediitkaardiga, bussipilet on seostatav töötaja töösõiduga, parkimispiletil on äriühingu auto number jne. NB! Ettevõtte ehk ostja andmed tuleks peale märkida ka tšekkidele, mida töötaja esitab oma kuluaruande juures. Miks on dokumentidele seatud nii ranged vormistusreeglid? Põhjuseid on kindlasti mitmeid, kuid olulisemad nende seas: • Kõik üle 1000 € arved või tehingud osapoolte vahel, mille koondsumma on kokku 1000 € või rohkem, kuuluvad deklareerimisele KMD lisas. Kui arvet väljastades puuduvad ostja andmed, ei ole võimalik selliseid andmeid koguda. • Kui ostuarvel/tšekil puuduvad saaja andmed, saab ettevõtja teoreetiliselt kulu kajastada korraga mitmes ettevõttes, mis ei ole lubatud. • Samuti saab korrektse arve puhul vajadusel kontrollida, kas dokument on kajastatud nii ostja kui müüja raamatupidamisarvestuses. Meie raamatupidamisspetsialistid soovitavad! - Tee tempel oma firma andmetega ja lisa see igale tšekile enne raamatupidajale viimist või CostPocketi rakenduse kasutamist. Templi puudumisel kirjuta kindlasti igale tšekile firma andmed, et vähendada riski, et kulud klassifitseeritakse ettevõtlusega mitteseotuks. - Võta kasutusele CostPocket või sarnane äpp, millega jõuavad kõik kulutšekid operatiivselt raamatupidamisse. - Vormista kütusefirma jms teenusepakkujatega püsileping / kaart(id) oma töötajatele, et raamatupidamisse jõuaks korralik arve ning ei peaks tšekkidega majandama. - Osta kontoritarbed ja puhastuvahendeid poes/laost, kust on võimalik saada raamatupidamise nõuetele vastav arve. Kui sa vajad nõu oma ettevõtte raamatupidamise või dokumendihalduse korrastamiseks või digitaliseerimiseks, võta minuga ühendust kaire@fmd.ee . #Raamatupidamine #Dokumendihaldus #Raamatupidamisteenus Artikli koostamisel on refereeritud RUP.EE uudist
Viide: https://www.rup.ee/uudised/maksud-ja-raamatupidamine/maksu-ja-tolliameti-vastuskiri-erk-jareleparimisele-kas-tsekile-v-ib-ise-ettev-tte-andmed-peale-kirjutada-v-i-mitte  Toon välja mõned korduvad teemad, mis paljudele klientidele seoses raamatupidamisega peavalu on põhjustanud. Samuti räägin digitaliseerimise lahendustest, mis ettevõtja elu täna lihtsustavad. 1. Tšekid, need kadunud tšekid Murekoht: Saabub deklaratsiooni või mõne vahearuande esitamise aeg pangale ja enam ei õnnestu edasi lükata puuduvate kuludokumentide esitamist. Tuleb need välja otsida või kordusdokumente hankida. Tuleb tuttav ette? Lahendus: Minu enda ja klientide elu on väga palju lihtsustunud Costpocketi laadsed rakendused. Telefoniäpiga saan kohe peale ostu tšekid raamatupidamisprogrammi saata. Boonuseks on veel see, et Costpocketi abil jõuab programmi e-arve, mis vähendab raamatupidaja käsitööd. Ise rahul, raamatupidaja rahul ning kadunud tšekkide teema võin murede listist maha tõmmata. 2. Dokumentide füüsiline raamatupidajani toimetamine ja arhiveerimine Murekoht: Lähenemas on igakuine deklaratsioonide esitamise aeg ning ei leia aega, et dokumendid kokku saada ja raamatupidajale toimetada. Aegajalt oma raamatupidaja nägemine ning üheskoos ettevõtte finantsandmete üle vaatamine on igati mõistlik harjumus. Igakuine füüsiline dokumentide liigutamine võiks aga jääda ajalukku. Lahendus: Ostuarve e-mailile laekudes saadan mina need otse raamatupidamisprogrammi. Minu ülesandeks ettevõtte juhina jääb vaid vastavalt vajadusele pangas makseid kinnitada. Jääb ära tüütu käsitsi ostuarvete panka toksimine ning asjatud vead väljade täitmisel. Lisaboonuseks on see, et kui kogu arvemajandus viia digitaalseks, laheneb ka mure dokumentide füüsilise arhiveerimisega. 3. (Garantii) dokumentide otsimine Aegajalt tuleb ette, et oleks vaja sirvida mõnda eelmise perioodi dokumenti või leida arve, mille alusel seadmed garantiisse toimetada. Dokumendi paberil välja otsimine on ajakulu. Lahendus: Tänased ajakohased ja pilvepõhised raamatupidamisprogrammid võimaldavad arvete digitaalset arhiveerimist. Dokumendid on minuga alati kaasas ja mõne hiirekliki kaugusel. 4. Arvete tasumine libakontole Libaarvete saatmine on ajas üha kasvanud ja oht tasuda tellitud teenuse eest valele pangakontole on täiesti reaalne, seda eriti olukorras, kus makseinfo võetakse iga kord otse arvelt. Lahendus: Püsipartnerite info, sh panga andmed on raamatupidamisprogrammis ning panka laetakse programmist võetud maksefail, mitte ei lisata käsitsi üksikud maksed. Sellega väheneb nii valede maksete kui erinevate inimlike eksimuste oht. Viimaste aastate jooksul olen tajunud üldist ettevõtja kohustuste suurenemist seoses raamatupidamiskohustuse, statistika jms täitmisega. Samuti tõid bürokraatiat juurde kriisiajal lisandunud võimalused, kus toetuste taotlemine tähendab omajagu paberimajandust. Hea ja lihtne on sellised ülesanded usaldada raamatupidamispartneri hooleks, kes end teemaga igal juhul on juba kurssi viinud. Ettevõtjad, vaadake oma tänased (arvete menetlemise) harjumused üle! Juhid võiksid keskenduda oma põhitegevustele ja jätta raamatupidamine koos kaasaegsete võimalustega partnerite hoolde. Elu tuleb enda jaoks lihtsaks ja praktiliseks teha, kui võimalused on olemas. Ja kui enda teadmistest jääb väheks, siis võib alati minuga nõu pidada kaire@fmd.ee. Oleme kasutanud erinevaid digitaliseerimise nippe nii Directo, Meriti kui Erply programmides.  People in marketing have arrived in the field via quite different paths, and therefore specialists have also different experiences and skills. Many have made a choice when choosing an education path, many have added marketing tasks along the way as they fulfilled some other role. The previous example was exactly the way I first crossed paths with marketing. Unexpectedly, the departing marketing manager assigned her official duties to my desk. And so it all began - with a few university lectures and the enthusiasm of a young project manager. I had to organize the biggest campaign of the year, which was the shopping center's spring campaign and fair. In retrospect, I did everything backward of course, but I did as well as I could, and fortunately, I had assistance from helpful people in the radio and newspaper advertising departments, as well as the design office. But it worked out well, I received praise and a bonus, and this first positive experience became the start of my marketing career. In reading today's job offers for marketing specialists, I can see many are looking for a "jack-of-all-trades" - someone who will create content, think up a strategy, manage the budget, handle social media, digital marketing, video marketing, PR, graphic design, work with branding, and also manage sales?! I've actually done it all and for a moment there was a terrible urge to take on all of those responsibilities. Today, I still do a bit of everything, I create a strategy, think about and create content stories, set up Facebook and Google Ad Campaigns, and create simple websites or campaign pages when necessary. Yet today I don't think it pays to run off in every direction. At least I feel personally, that as a marketing person, it's not possible for me to be up to speed in all areas, because one needs to acquire new skills on a daily basis. There is a need to specialize in both- areas of expertise and skills. Apparently, I have been most influenced by the fact that even though I've been a marketing service provider and another time an agency customer, and have come to know the agency Brand Manual and similar super providers at the same level, I now want to offer my customers the best I can! And because of this, I must acknowledge that in order to get the best results, I need a strong specialist/mentor in almost every field. As a creative person, I also need like-minded people around who will give an extra boost to new ideas. I have no doubt that there are multi-talents out there too, who are really at the level of "jack-of-all-trades" ! The average Estonian company does not have the money or the courage to make an initial investment to hire a top agency. Marketing doesn't deliver a return on investments from day one either, but with a long-term partner who knows the company, the market, and the products, the return is pretty good. This is perhaps a good starting platform or middle ground for a competent marketing manager (or specialist) who can do his part himself but also dares to say that in order to achieve very good results, experts in his field must be involved, be they digital or content marketing experts. Because, in the end, you want to make money, not save as much money as possible from marketing expenses. Certainly, a company with ambition and a turnover of a few thousand euros a month can't afford all of these specialists, but as of today, I would recommend taking on a specialist where it is most badly needed, whether it be content creation or a digital marketing specialist, and note that with a constrained budget, you have to contribute to the creation of useful content yourself and constantly learn. Free opportunities to achieve even entry-level skills in every marketing channel are great. Kaire Tammer Marketing Manager Milliseid kulusid kärpida? Milliste tingimuste täitmisel saab ettevõte taotleda töötasu hüvitist?3/25/2020  Kriisi puhul tuleb ettevõtte püsima jäämiseks reageerida võimalikult operatiivselt ja numbrid ettevõtte kasumiaruandes annavad otsustamiseks olulist infot, Seega tee numbrite mõistmiseks koostööd oma raamatupidajaga. Kui tulud drastiliselt vähenevad, siis tuleb paraku kärpida ka kulusid. Hoiame kõigile oma klientidele ja nende ettevõtetele pöialt ning oleme alati valmis nõu- ja jõuga abiks olema. Kaire Tammer, Finants ja Marketing OÜ Kindlasti on inimeste tööaja- ja töötasu vähendamine ettevõtja jaoks valus otsus, sest ettevõtte jätkusuutlikus sõltub pädevatest töötajatest. Toimiva meeskonna üles ehitamine on aega ja vaeva nõudev. Siiski on töötasu enamike ettevõtete puhul üks suurimaid püsikulusid. Aga kui tulud pole veel nii drastiliselt langenud, millest kärpeid alustada? - Lõpetada erisoodustusega seotud hüvede pakkumine:
See on kahe otsaga asi. Kui investeering toob aja või raha kokkuhoiu, tuleks see ehk just nüüd kohe käiku lasta. Ka turg taastub ühel hetkel ja paljud investeeringud on ka ajamahukad ehk tuleks plaani võtta just investeeringud, mis aitavad kriisijärgselt konkurentsivõimelisemalt edasi minna (investeering tehnoloogiasse, digitaliseerimisse, e-kaubandusse, turundusstrateegiasse). Milliste tingimuste täitmisel saab ettevõte taotleda töötasu hüvitist? Kui siiski muudest kärbetest ei piisa, kogusime artiklisse oma klientide jaoks kokku kõige olulisema info, kuidas taotleda töötasu hüvitist, Siit saab hea ülevaate, millised ettevõtted ja juhud kvalifitseeruvad. Samuti leiate viite, kuidas on võimalik töötajate tööaega ja tasu muuta. Tööandja saab taotleda töötajatele töötasu hüvitist, kui ta vastab kahele kriteeriumile kolmest: • käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga; • vähemalt 30 protsendile töötajatest ei ole kokkulepitud mahus tööd anda; • vähemalt 30 protsendil töötajatest on vähendatud töötasu vähemalt 30 protsenti või alampalgani. Tööandja peab vastama neile tingimustele selle kuu seisuga, mille eest töötasu hüvitist taotleb. Töötajad peavad olema tööl töölepinguga. Kas tingimused, mille alusel hüvitist taotletakse, peavad jääma samaks mõlemal kuul, mille eest hüvitist taotletakse? Hüvitise taotlemiseks esitab tööandja töötukassale avalduse iga kalendrikuu kohta eraldi ning vastavad kaks kriteeriumit kolmest võivad olla vajadusel erinevad. Kas hüvitist saavad taotleda ka väikeettevõtted? Hüvitise õigus ei sõltu ettevõtte suurusest. Hüvitist saavad taotleda ka väikeettevõtted, kellel on töölepinguga töötajad ja kes vastavad vähemalt kahele kriteeriumile kolmest (vt esimest küsimust). Kas uutel ettevõtetel on samuti võimalik hüvitist taotleda? Jah. Alla ühe aasta vanused ettevõtted ei saa täita käibekriteeriumit, kuid nad võivad vastata töö mitte andmise ja töötasu vähendamise kriteeriumitele. Kas mittetulundusühingutel ja sihtasutustel on võimalik hüvitist taotleda? Jah. Kõigil tööandjatel, sõltumata õiguslikust vormist, on kriteeriumide täitmise korral võimalik oma töölepinguga töötajatele hüvitise maksmist taotleda. Kuidas peab tööandja tõestama, et käive on eelmise aasta sama ajaga võrreldes langenud? Tööandja esitab võrdluse näiteks e-Maksuameti maksukohustuslaste registri väljavõttena. Maksuandmete tõendi kohta leiate rohkem infot siit: www.emta.ee/et/maksuandmete-toend-juriidilisele-isikule Mida tähendab, et tööandjal ei ole vähemalt 30% töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda? Kuidas peab tööandja tõendama, et tal pole töötajale tööd anda? Tööandjal on õigus taotleda töötasu hüvitamist, kui tal ei ole töötajale tööd anda ja ta kohaldab töölepingu seaduse § 35 või § 37. See tähendab, et hüvitisele on õigus nii neil tööandjatel, kellel pole tööd anda ja kes on seetõttu töötajate palku vähendanud, kui ka neil tööandjatel, kellel pole tööd anda, aga kes pole töötajate palka vähendanud (säilitavad keskmist töötasu). Mõlemal juhul tuleks töö mitteandmisest töötajale teatada kirjalikult, et seda oleks võimalik töötukassale tagantjärele tõendada. Kas tööandja peab taotluse esitamise hetkel olema esitanud töötajatele teatise töötasu vähendamiseks või peab töötasu olema hüvitise taotlemise ajaks juba vähendatud? Tööandja peab taotluse esitamise ajal juba olema vähemalt 30% töötajate palka vähendanud vähemalt 30% võrra. Kui palju tuleb töötajale ette teatada tema töökoormuse vähendamisest? Kokkulepitud töökoormust võivad töösuhte osapooled igal ajal kokkuleppega muuta. See tähendab, et töölepingut muudetakse ja hakatakse töötama näiteks osaajaga. Töölepingu seaduse § 35 käsitleb töö mitteandmist, mille kohta ei ole seaduses sätestatud etteteatamisaega. Mõistlik on töötajaid töö mitteandmisest teavitada esimesel võimalusel. Kui palju tuleb töötajale ette teatada tema töötasu vähendamisest? Töölepingu seaduse § 37 lõige 4 sätestab, et tööandja peab kavandatavast töötasu vähendamisest töötajate usaldusisikut või usaldusisiku puudumisel otse töötajaid vähemalt 14 kalendripäeva ette teavitama. Töölepingu seadus ei sätesta erisusi, mille kohaselt on tööandjal võimalik töötasu ühepoolselt kohe vähendada. Täpsemalt saab lugeda Tööelu portaalist: www.tooelu.ee/et/uudised/2575 Millise ajaperioodiga võrreldes peab olema töötajate palka vähemalt 30% võrra langetatud? Palka peab olema vähendatud 30% võrra võrreldes töötaja töölepingus kokkulepitud töötasuga. Kas kõikide töötajate töötasu kokku või iga töötaja töötasu peab olema vähemalt 30% võrra langetatud? Töötasu vähendamist 30% võrra hinnatakse iga töötaja puhul eraldi, võrreldes vähendamist tema töölepingus kokkulepitud töötasuga. Kas ja kuidas saab tööandja taotleda hüvitist, kui ta maksab töötajatele miinimumpalka? Miinimumpalka ei saa ju vähendada. Kui töötaja, kellele hüvitist taotletakse, palk on töötasu alammäär, peab tööandja töötajale maksma 150 eurot palka ning Töötukassa maksab 434 eurot. Kas ja kuidas saab tööandja taotleda hüvitist, kui töötajate palk on vaid natuke kõrgem kui töötasu alammäär ning seda pole võimalik 30% võrra vähendada? Tööandjal on õigus taotleda hüvitist ka siis, kui ta vähendab töötasu alammäärani. Näiteks, kui 30% töötajate palk on 700 eurot ning tööandja vähendab töölepingu seaduse § 37 kohaselt nende töötasu alampalgani (584 euroni ehk ligi 20% võrra), siis vastab ta teisele ja kolmandale kriteeriumile. Sellisel juhul peab tööandja neile töötajatele maksma 150 eurot palka ning Eesti Töötukassa maksab hüvitist 490 eurot. Kas ja kuidas saab tööandja taotleda hüvitist, kui töötaja töötab osakoormusega ning tema palk on väiksem kui töötasu alammäär? Kui töötaja palk on väiksem kui töötasu alammäär, saab tööandja taotleda talle töötasu hüvitamist, kui tööandja käive on langenud vähemalt 30% võrra ning tal pole anda 30% töötajatele tööd (töölepingu seaduse § 35 olukord). Tööandja on ka osakoormusega töötajate puhul kohustatud maksma töötajale palka vähemalt 150 eurot. Töötukassa maksab töötasu hüvitisena töötajale ülejäänud summa kuni tema keskmise kuupalgani. Kas toetust on võimalik taotleda ka poole kalendrikuu eest, näiteks perioodi 15.03-15.05 eest? Töötasu hüvitist saab taotleda vaid kalendrikuude eest - kas märtsi ja aprilli, märtsi ja mai või aprilli ja mai eest. Kui kaua töötasu hüvitist makstakse? Töötasu hüvitist makstakse perioodi märts-mai eest, väljamakseid tehakse juuni lõpuni. Allikas: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/huvitise-taotlemine-ja-valja-maksmine  Finants ja Marketing OÜ (lühendina FMD) on „Edukas Eesti Ettevõte“, mis on ühendanud oma klientide jaoks kaks strateegilist valdkonda: raamatupidamine ja turundus. FMD on veendunud, et korras finantsid ning läbimõeldud turundus- ja müügitegevus on just need, mis ettevõtete edus olulist rolli mängivad. Ettevõtet tutvustas lähemalt firma asutaja Kaire Tammer. Millal sai FMD ettevõte alguse? „Ettevõte loomise ajendiks oli minu enda otsing ideaalse töökoha järele. Samuti olid soosivaks pereettevõtete vajadused teenuse järgi ja enda isiklik huvi nende valdkondade vastu, mis andsid hea stardiplatvormi. Oma firma asutamise ajal oli õnneks kliente, kes olid valmis mind esimesest päevast usaldama. Algus oli nagu alustaval väikeettevõttel ikka, kõigepealt teenindad lähimaid sõpru, siis tuttavaid ning kui end tõestad, hakatakse edasi soovitama,“ meenutab Tammer. „Ettevõtte loomise idee idanes ca 3 aastat ja sama kaua sai end ka selleks ette valmistatud, nii teadmiste kui ka oskuste poolest. Olen üsna isepäine ja suurettevõtetesse kohandumine ei tulnud hästi välja. Kui tahad teha asju oma reeglite järgi, tuleb hakata ettevõtjaks. Suurim õnn on leida kolleegid, kes vaatavad samas suunas, on sõbralikud ja innukad. Siis on lootust, et ettevõte jääb püsima ja kasvab.“ Kuidas jõudsite ideeni ühendada raamatupidamine ja turundus? „Esialgu võib tunduda, et raamatupidamine ja turundus on nagu öö ja päev, kuid samas on need kaks kriitilist komponenti, mida ettevõtted oma äris vajavad. Just vähesed oskused ja teadmised nendes valdkondades saavad ettevõtetele saatuslikuks.“ „Kui ettevõtet alustatakse, siis sageli on see hea idee mingis valdkonnas, mida juba tuntakse või saab hobist töö. Raamatupidamise ja turunduse valdkonnas kirest ainult ei piisa. Edu saavutamiseks on tarvis ka vajalike teadmistega spetsialisti abi. Oleme seda kohanud ka äriplaane koostades, et nimetatud valdkondades vajatakse enim abi. Ettevõtja roll on äge, kogu aeg õpid midagi juurde ja samas saad aru, kui paljut veel ei tea.“  Mida peate oma ettevõtte konkurentsieelisteks?
„Aeg on näidanud, et kahe äriteenuse pakkumine on ennast õigustanud. Üha rohkem tekib kliente, kes vajavad mõlemat teenust ning kindlasti on lihtsam teha koostööd juba harjumuspärase partneriga. Ettevõtet luues oli minu jaoks prioriteetne luua töökoht, kus mul oleks endal hea.“ „Sama olen üritan jälgida ka oma töötajate osas. Olen eelnevates töörollides tundnud, et halb sisekliima võtab rohkem energiat kui töö. See on asi, mida soovin enda ettevõttes vältida. Kliendile ei suuda pakkuda head teenust inimesed, kes pole ise õnnelikud. Samuti peab meeskond hästi kokku sobima.“ „Igal juhul ma püüdlen sinna suunas, aga palju saab veel ära teha ja palju on olnud õppida. Kohe ei ole kõik õnnestunud nagu noorel ettevõtjal ikka, kogemustest jääb väheks. Raske on leida tasakaalupunkti, kus tööd on sama palju kui inimesi ehk siis töölauad oleksid mõõdukalt kaetud ega mitte üle- või alakaetud.“ Kes on teie peamised kliendid? „Meie klientideks on nii alustavad ettevõtjad kui juba aastaid tegutsenud tootmis- ja teenindusettevõtted. Oleme kõrvalt näinud ka klientide kiiret kasvu. See on olnud meile väljakutse ja kindlasti ka arenguhüpe, et olla nende ootuste kõrgusel. Turg on muidugi küllastunud ka meie valdkondades aga tuleb eristuda ja olla tasemel ning mitte latti alla lasta. Ainult soodsa hinnaga pikalt ei konkureeri. Pidevalt uurime personaalselt tagasisidet ja proovime olla klientide ootuste kõrgusel. Eriti siis kui klient on kuskilt üle tulnud, on vastutus eriti suur, et olla ootuspärasem partner.“ Millised on teie äripõhimõtted? „Sobivad inimesed sobivates rollides. Pidevalt tuleb jälgida ettevõtte finantsseisu. Esimesel aastal tegeled sellega, et ettevõtet käima saada, kolmandaks aastaks näed, kas tekib areng ja viiendal aastal (täitus FMD ettevõttel novembris 2019) peab hoolega jälgima, et kulud ei kasvaks kiiremini kui tulnud, sest kasvamine tähendab meeskonna suurendamist ning uue töökoha loomine on kallis. Firma edu olulisteks teguriteks on kindlasti ka iseenda teadmised finants ja turunduse valdkonnast,“ selgitab Tammer. „Edukas Eesti Ettevõte“ tunnistuse üle on mul väga hea meel, sest tean, et mu kliendid peavad sellest tunnustusest väga lugu ning on väga hea tunne, et ka meile see tunnustus osaks sai,“ võtab Kaire loo kokku. Refereeritud artikkel ilmus Ärilehes 25.11.2019  Meie raamatupidajad Tiina Tammer ja Piret Mikser annavad nõu, millised on ettevõtjate põhilised ohukohad raamatupidamises. Midagi pole teha, aga maksud on raamatupidamises kõige rohkem riske kätkev teema. Toome välja viis meie arvates kõige libedamat kohta. 1. Erisoodustused – tea ja kontrolli alati järgi, mis läheb erisoodustuse alla ja mis ei lähe. Kui sa seal eksid, on pärast omajagu sekeldusi. 2. Tee endale põhjalikult selgeks mida võib ja mida ei tohi kuludesse panna. Kui sa kahtled, küsi raamatupidajalt nõu. 3. Eralda rangelt enda ja ettevõtte rahakott. 4. Ära võta lihtsalt raha pangast välja. See on maksurisk. 5. Hoia oma dokumente ja pea nende üle arvet! Kui hiljem peab deklaratsioone parandama, siis tekitab see automaatselt maksuametis huvi. Need on viis põhilist teemat, aga lisame veel neli punkti boonusena. Kui neid ka täidad, siis oled sa raamatupidajale, riigile ja maksuametile hea partner. 6. Vormista oma kulu- ja lähetusaruanded korrektselt või usalda see ülesanne raamatupidajale. 7. Esita dokumendid raamatupidajale õigeaegselt. 8. Koosta müügiarved online programmis mitte Excelis ega Wordis. Meie kliendid saavad selleks ligipääsu Meriti või Directo programmi. 9. Kui sa ei jälgi oma ettevõtte finantsandmeid igapäevaselt, tee seda iseseisvalt või raamatupidaja abiga vähemalt korra kvartalis. Nii ei välju kontrolli alt laekumata arved või sinu enda ettevõtte kohustused.  Õnnestunud tööandja brändimist ei tuleks mõõta mitte kasvanud kasumis, vaid kandideerivates ja palgatud talentides. Mis – tõsi küll – võivad kokkuvõttes käsikäes käia. Kaire Tammer, turundusjuht 1996. aastal avaldasid Simon Barrow ja Tim Ambler teadusliku artikli nimega „The Employer Brand“, mida loetakse esimeseks tööandja brändingu ideed tutvustavaks teoseks. Loomulikult oli seda mõtet ka varem siin-seal ringi pillutud, kuid mitte sarnases mahus. Juba 1997. aastal ilmus Harvard Business Pressilt „The War for Talent“, mis käsitles sarnast temaatikat. Tänaseks leiab sadu artikleid ja arvamusliidreid (nt Brett Minchington) rääkimas tööandja brändingu teemal, kuid ikkagi aetakse selle tähendust sassi laiemalt värbamisturundusega. Tööandja bränding keskendub vähem ettevõtte pakutavatele toodetele või teenustele ning tegeleb hoopiski enese kui hea tööandja tutvustamisega. Õnnestunud tööandja brändimist ei tuleks mõõta mitte kasvanud kasumis, vaid kandideerivates ja palgatud talentides. Mis – tõsi küll – võivad kokkuvõttes käsikäes käia. Käimasolevates projektides puutun ikka ja jälle kokku tööandja brändinguga ja Scoro samateemalise seminari külastus ajendas tegema mõtetest kokkuvõtet. Tööturg 2019. aastal Eestis on viimasel ajal probleemiks olnud kvalifitseeritud töötajate puudus ja konkurents talentide pärast, mis ka tõenäoliselt on teinud tööandja brändingu sedavõrd kuumaks teemaks. Loomulik põlvkonnavahetus tööturul on muutnud keskmise inimese ootusi töökohale. Kui varasemalt oli ideaaliks töötada elu jooksul ühes-kahes ettevõttes ja tuua leib lauale, siis hetkel aktiivne tööpõlvkond hindab kodu ja töö ühildamise võimalusi, paindlikku tööaega, huvitavaid ülesandeid, kaasaegseid tööruume, panust ühiskonna ja enese arengusse. Reaalsuses dikteerivad tänase päeva tööturgu töötajad mitte tööandjad. Statistikaameti andmetel on pikaajaliste töötute arv viimase 20 aasta väikseim ja töötuse määr vaid 5,4%. Samal ajal nägi 2018. aasta rekordilist osaajaga töötajate arvu (82 000 inimest), mida on kindlasti võimendanud vastutulelikumad töötingimused ja vajadus kvalifitseeritud tööjõu järgi (ka siis, kui see on ainult poole ajast või kontorist eemal). Need, kellel oli varasemalt raske endale töökohta ühel või teisel põhjusel leida, on samuti paindlikumas töömaailmas konkurentsivõimelisemad. Minu väärtused tööandjana Ise hakkasin ettevõtjaks, sest minu isikuomadused, ootused töökohale ja -keskkonnale, olid midagi mida tol momendil tööturg ei pakkunud. Nagu öeldakse – ära vingu, vaid tee ise paremini, nii sai ka tehtud otsus endale meelepärane töökoht ise luua. Usun, et pole ainus, kellele ei meeldi kammitsatesse ja raamidesse surumine. Nagu paljud – tean ise, et olen kohusetundlik, töö saab alati tehtud, kokkulepetest kinnipeetud ja eesmärgid saavutatud. Kui töö iseloom seda just ei nõua (klienditeenindus vms), siis näen nn tagumikutundide tegemist tagurliku tingimusena. Ka antud artiklit kirjutan pühapäeva õhtul kell 18, sest juhtumisi on just praegu langenud kokku tingimused, mis aitavad mul keskenduda: ei lenda peale uusi ülesandeid ega e-maile, kontoris on surmvaikus, aju puhanud ja mõtted vabad. Varasemalt palgatöölisena ei tundunud mulle aus olukord, kus eelmine õhtu tuli kontoris viibida 20-ni õhtul, aga järgmisel päeval sama säravalt kell 8 uuesti platsis olla, sest muidu tervitas kolleegide silmis tööluusis süüdistav pilk. Hindan positiivset õhkkonda, kus ei ussitata ja ei nähta sisepingetes võimalust töökoha sisese konkurentsi tekitamiseks. Tulles mineviku meenutuste juurest tagasi tänapäeva, siis just need momendid on mind vorminud tööandjaks, kes valmis oma töötajatele pakkuma paindlikku tööaega ja -tingimusi. Loomulikult tuleb siinkohal silmas pidada, et selline töövorm ei sobi kõigile ja nõuab suurt vastastikku usaldust. Klientide vajadused, pangamaksete kellaajad, tööde tähtajad ja muud tööprioriteedid peavad paigas olema, sest erinevates asukohtades viibides pole vajadusel võimalik uksele koputada ja koheselt aru pärida. Ehk siis tööandja poolse suure vabadusega antakse kaasa ka suur vastutus. Ja kui inimesena tead, et tähtajad kipuvad ununema, paberid kaduma, mõte kodus uitama – säästa nii end kui tööandjat kodukontori kadalipust. Mõtted Scoro seminarilt, mis vajaksid üle kordamist Scoro seminaril oli palju tuttavaid mõtteid, kuid enim jäi kõlama see, et ettevõtte kultuuri ei saa teeselda. Kui sisekliima ja töökeskkond ei ole head, siis närib uus töötaja kiirelt läbi talle tekitatud valeootused. Tundub mõneti ilmselge, aga tööandja brändingu puhul tuleks rõhku panna ka teadlikkuse suurendamisele. Moment, kus sinu juurde kandideerivad inimesed, kellele ei pea enam seletama enda brändi põhiväärtusi vaid saab nende kohta kandidaadilt endalt pärida, on vihje õnnestunud imago-loomest. Mõned nipid enda kui ihaldatud tööandja brändimiseks:
Üks Eestile spetsiifilisi omadusi, on see kui väikene on meie maailm. Kui nüüd seda ringi kitsendada veel enda ettevõtte valdkonnaga, siis jääb üsna väikene seltskond alles. Ükskõik mis põhjustel on töösuhe oma töötajaga lõpetatud, siis peaks seda alati tegema nii viisakalt ja heade soovidega kui võimalik. Tuleb meeles pidada, et ka meie endised töötajad on meie brändi kandjad ja referentsiks uutele huvilistele. Näiteks leiab huvitatud kandidaat väga kergesti LinkedIni (vahel ka Facebooki) kaudu üles teie ettevõttes töötavad või töötanud tuttavad. Siin on moment, mis võib hea sõna puhul teha kogu turunduse teie eest, aga rahulolematu töötaja puhul teha nähtud vaeva olematuks. Ettevõtte sisekliimat ei saa teeselda, bränding algab ettevõtte seest ja kui töökeskkond on mäda, siis ägedad disainid töökuulutustes seda ei paranda. Miks sind peaks huvitama tööandja bränding?
Kaire Tammer, turundusjuht Katriin Bachmann, turundusspetsialist Kasutatud on ka materjale Scoro lahtiste uste päevalt “Kuidas kujundada tööandja brändi?” |
AuthorWrite something about yourself. No need to be fancy, just an overview. Archives
August 2020
Categories |
RSS Feed